Neeruhaiguste raviks on lisandunud mitmeid uusi ravimeid

“Eelkõige on juba lisandunud palju uusi ravimeid ja neid tuleb veel juurde,” sõnab dr Luman, pidades silmas just kroonilise neeruhaiguse ja glomerulonefriitide ravi.

Kroonilise neeruhaiguse ravisse lisandunud uued ravimid aitavad neerukahjustuse süvenemist efektiivselt aeglustada ja neeruasendusravi vajadust edasi lükata või lausa ära hoida. Uute ravimirühmadena on iseseisva näidustuse kroonilise neeruhaiguse progresseerumise pidurdamiseks saanud SGLT-2 inhibiitorid (dapagliflosiin ja empagliflosiin) ja mittesteroidsed mineralokortikoidi antagonistid (finerenoon), viitab dr Luman 2024. aastal uuendatud kroonilise neeruhaiguse ravijuhendile.

Uuringud näitavad, et SGLT-2 inhibiitoriga ravitud patsientidel on väiksemat risk kroonilise neeruhaiguse progresseerumiseks ja ägeda neerukahjustuse tekkeks ning kardiovaskulaarseteks surmadeks ja südamepuudulikkusest tingitud hospitaliseerimisteks. “Sealjuures ei sõltu soodsad toimed kroonilise neeruhaiguse põhjusest ja staadiumist ning sellest, kas kaasuva haigusena esineb diabeet või mitte,” ütleb Merike Luman.

Dr Lumani sõnul sõnul on ka glomerulonefriitide ravis toimunud mitmed olulised läbimurded ning juba kasutusele võetud ja veel kasutusele tulemas mitmed uued ravimid. Avastused glomerulonefriitide patofüsioloogiliste mehhanismide tundmaõppimisel, eriti komplemendi osatähtsuse uurimisel glomerulonefriidi patogeneesis, tingisid 2022. aastal ravijuhendi uuendamise.

“Komplemendi osa on saanud selgemaks erinevate glomerulopaatiate patogeneesis, eriti membranoproliferatiivse glomerulonefriidi (MPGN) histoloogilise mustriga (nn dense deposit disease, DDD) haiguse, aga ka teiste glomerulopaatiate korral, mis on viinud MPGNi klassifikatsiooni uuendamiseni ja vastava peatüki asendamiseni immuunglobuliinide (Ig) ja komplemendi vahendatud glomerulaarhaiguste peatükiga,” kirjutab Tartu Ülikooli nefroloogiaprofessor ja kliinikumi sisekliiniku nefroloog Mai Rosenberg ajakirjas Eesti Arst uut juhendit tutvustades.

Primaarset idiopaatilist membranoosset nefropaatiat käsitletakse praegu kui autoimmuunset haigust, kuna avastatud on spetsiifiline ja tundlik autoantikeha antifosfolipaas A2 retseptori vastu (anti-phospholipase A2 receptor, PLA2R), ja tänu membranoosse nefropaatia patogeneesi avastusele on lisatud ka uus alapeatükk, mis käsitleb patogeensete autoantikehade monitoorimist. B-lümfotsüüte blokeeriv ravi on patogeensete (auto)antikehadega kulgevate neeruhaiguste ravis (nt vaskuliidid) olnud efektiivne ja selle kasutus on laienenud.

12. septembril on tulemas neerukonverents “Nefroloogia kaledisoskoop”, mille ettekandjate hulgas on ka dr Merike Luman. Millised ettekanded konverentsi programmis talle endale erilist huvi pakuvad ning mida ta kolleegidel kuulata soovitab?

“Kindlasti soovitan ma kuulata kogu konverentsi. Väga põnev tõotab tulla esimene sessioon, mis käsitleb kroonilist neeruhaigust lapseast vanuriteni. Need sihtgrupid vajavad väga erinevat käsitlust,” ütleb dr Luman.

Neerukivitõve käsitluse esitavad konverentsil uroloog ja nefroloog – kes mida ravib, kas on midagi uut. Merike Lumani sõnul on sellest oluline teada kõigil arstidel – kuhu patsient suunata ja mida oodata.

“Ja tüstilised neeruhaigused – kuidas neid käsitleda, jälgida. Käesoleva aasta veebruaris kinnitati uus rahvusvaheline ravijuhend polütsüstoosist (KDIGO 2025 Clinical Practice Guideline for the Evaluation, Management, and Treatment of Autosomal Dominant Polycystic Kidney Disease (ADPKD)), ka sellest antakse ülevaade,” sõnab Luman.

Kroonilise neeruhaige eluviisi soovitustest saab ülevaate nii õdede sessioonis kui viimases üldsessioonis, lisaks psühholoogi soovitusi patsiendi käsitlemiseks ja ka meditsiinipersonalile.