National Institute For Health And Care Excellence: väldi mitmeid levinud vahendeid kroonilise valu raviks

NICE-i hinnangul võib krooniline valu mõjutada umbes 31% elanikkonnast ning vähemalt pooltel nendest inimestest on ka depressioon ja kaks kolmandikku ei saa valu tõttu tööl käia. Kõnealune juhend on suunatud just primaarse kroonilise valu käsitluseks, mitte sekundaarse kroonilise valu jaoks, mille põhjustajaks võivad olla näiteks artroos, alaseljavalu või endometrioos.

Juhend ütleb, et on vähe või pole üldse tõendust, et paratsetamool, NSAID-id, bensodiasepiinid või opioidid aitaksid mõjutada elukvaliteeti, valu või psühholoogilist düstressi kroonilise laialt levinud valu, kroonilise muskuloskeletaalse valu ja kroonilise vaagnavalu korral. Samas on teada nende ravimite kasutamise kahjud, seal hulgas sõltuvus.

Kroonilise primaarse valu raviks ei peaks pakkuma antiepileptilisi ravimeid (sealhulgas gabapentinoide), lokaalanesteetikume, ketamiini, kortikosteroide ega antipsühhootikume. Kui neid ravimeid siiski kasutatakse, tuleks patsientidega rääkida raviga kaasnevatest riskidest ja võimalikest ärajäämanähtudest.

Raviks võib kaaluda osade antidepressantide, sealhulgas duloksetiini, fluoksetiini, paroksetiini, tsitalopraami, sertraliini ja amitriptüliini kasutamist. Soovitatakse ka superviseeritud grupivõimlemist, nõelravi (akupunktuur) ning mõningaid psühholoogilisi sekkumisi, sealhulgas kognitiiv-käitumisteraapia või aktsepteerimise ja pühendumise teraapia (ingl acceptance and commitment therapy, ACT).

Ei leitud piisavalt palju tõendust, et toetada manuaalteraapia, sotsiaalsete sekkumiste, biotagasiside, lõdvestusteraapia, hüpnoosi, TENS-i, ultraheliravi ega aparaatse füsioteraapia kasutamist.

Tunnistatakse ka, et kroonilise valu ravi on keeruline. Kroonilise valuga patsiendid ootavad selget diagnoosi ja tõhusat ravi. Samal ajal on kroonilise valu käsitlus keeruline ühtviisi nii perearstide kui eriarstide jaoks. Selline patsiendi ootuste ja ravitulemuste vaheline lõhe võib mõjutada arsti-patsiendi suhet ja tuua kaasa ebaefektiivsete või isegi ohtlike ravimite väljakirjutamise.

Juhendi kriitikud on tõstnud esile asjaolu, et mitmeid vanemaid ravimeid ei tuleks täielikult kõrvale jätta väga kvaliteetse tõenduse puudumise tõttu. Näiteks paratsetamooli pole tänapäevastele nõudmistele vastavalt uuritud, kuna tegemist on nii vana ravimiga. Samuti on viidatud, et Ühendkuningriigis, mõnevõrra sarnaselt Eestiga, on psühholoogilise abi kättesaadavus ebaühtlane.

Allikas: Broyd N. Avoid Many Common Treatments for Chronic Pain: NICE. Medscape, Aug 04, 2020.