Narva haigla uus juht tahab lahendada õdede nappuse probleemi koos tervishoiukõrgkooliga

Narva Haigla nõukogu valis haigla uueks juhatuse liikmeks Ago Kõrgvee. Ta on Eestis tunnustatud antestesioloog ja intensiivraviarst ning kardioloog, mitmete meditsiiniasutuste ülesehitaja ja pikaaegne Tartu kiirabi juht. Praegu töötab ta Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktorina.

Miks otsustasite võtta selle väljakutse vastu ja minna Narva haiglat juhtima?

Mind saadeti Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisimeeskonna poolt Narva haiglasse appi COVID-pandeemia tõttu eelmise aasta lõpus. Kui kuulutati välja haiglajuhi konkurss, ajendas mind kandideerima nende sealsete töötajate südikus ning soov osutada head arstiabi, kellega olin COVID-19 patsientide tõttu kokku puutunud, kuid paraku nägin, et võimalused tasemel meditsiiniabi pakkumiseks on kesised. Leian, et Eesti suuruselt kolmanda linna elanikel on samasugune õigus tasemel meditsiiniabile nagu tallinlastel või tartlastel.

Millal alustate?

Alustan tööd Narvas uuel positsioonil 17. mail.

Mis on teie eesmärgid seal ja kas saate juba välja tuua olulisema, mis vajab Narva haiglas muutmist?

Peamiseks eesmärgiks on ikkagi kvaliteetse meditsiiniabi tagamine Narva elanikele. Oluline on haigla muuta töökohaks, kuhu nii uued noored töötajad kui juba aastaid haiglas töötanud meedikud soovivad tööle tulla ning neil oleks töörõõm oma igapäevatööd teha. Selleks on oluline hea töökeskkond, ühelt poolt ühtne meeskond, kuid teiselt poolt ka materiaalsed võimalused, kasvõi seesama haiglahoone, mis hetkel on väga väsinud olemisega.

Märtsis kirjutas ERR, et valitsus leidis Euroopa Liidu vahendistest 30 miljonit eurot Narva haigla kaasajastamiseks, kuid haiglal puudub selge nägemus, kuidas seda raha kasutada. Kuidas seda olukorda praegu kommenteerite? Kas see raha tuleb haiglale ja mida oleks vaja selle eest ära teha?

Narva haigla vajab hädasti uut haiglahoonet, mis oleks funktsionaalne ning planeeritud piirkonna vajadustele vastavalt, et oleks võimalik pakkuda kaasaegsel tasemel tervishoiuteenuseid. 30 miljonist ei pruugi piisata, et haiglakompleks lõplikult valmiks, st et ei piisa ju ainult seintest, vaja on ka meditsiinitehnikat ja mittemeditsiinilisi vahendeid.

Aga järgmise 5 aasta jooksul protsessiga alustame ning loodan, et tulemus kannab peagi vilja.

Arvestades keeleprobleeme ja seda, et suur osa arstidest pole Tartu Ülikooli taustaga, siis kui hästi on Narva haigla teie hinnangul integreeritud Eesti tervishoiusüsteemi ja mida annaks selles osas paremaks teha?

Narva haiglat ei ole kindlasti üksi jäetud, kuid alati saab paremini. Soov peab olema mõlemapoolne. Oluline on selgitada regionaalhaiglatele, millised on kohapealsed võimalused praegu ning millised nad võiksid olla, kui teha koostööd. Narva haiglasse on vaja uusi arste. Oma mõtetes näen, et meil võiksid käia konsultandid Tartust, aga miks mitte ka teistest haiglatest. Omakorda võiks Narva haigla jaoks leida niši, milles arendaksime ennast süviti ning saaksime pakkuda teenust ka teistele. Kindlasti on plaanis ühtlustada raviprintsiibid ning tööprotsessid. Selleks tuleb leida võimalus töötajaid saata praktikale kliinikumi ning kutsuda kliinikumist oma ala tippe, nii arste kui õendusspetsialiste, töövisiitidele Narva.

Kas Narva haigla arstide ja õdede nappusele on head lahendust või tuleb teenuste pakkumiseks edaspidi veelgi arendada koostööd teiste haiglatega, sh kliinikumiga?

Kohe kiiresti ei juhtu midagi. Kuni suudame oma personali hulka suurendada, peame lootma naabrite abile ehk siis koostööle teiste tervishoiuasutustega.

Õdede osas näen võimalust Tartu Tervishoiukõrgkooli filiaali rajamises Narva. See võiks olla viisaastakuplaanis. Narva haiglast võib saada hea praktikabaas, kui veidike vaeva näha. Aga loomulikult peab riigil olema soov ääremaid arendada ning Narva meedikute puudusesse panustada. Usun, et kooli poolt on valmisolek olemas. Plaanin pärast ametisse asumist nendega sel teemal rääkida.

Narva haigla peab muutuma atraktiivseks praktikabaasiks nii üliõpilaste kui residentide hulgas. Selleks on aga vaja häid juhendajaid ning töötingimusi, mis toetavad õppimist. Patsientidest puudust ei tule ning noorele alustavale arstile ongi just rohke kogemus oluline. Loodan, et kui praktikast on jäänud hea mälestus, siis muutub lihtsamaks ka Narva haigla kui töökoha kasuks otsustamine.

Milliseid võimalusi veel näete, et suure haigla, kliinikumiga koostööd arendad

Nagu ma ka varem mainisin, peaks tekkima mõne eriala või alameriala osas kompetentsikeskus ka Narva. Kliinikumiga koostöö arendamine oleks nii patsientide kahesuunalise liikumises kui ka töötajate ühiskasutamises. Ühel päeval jõuame ehk ka ühiste teadusprojektideni, kuid sinna on veel pikk maa minna.