Naistearst Made Laanpere: menopausi häiretega naised vajavad abi
"Me võiksime lõpuks ometi hakata rääkima ka menopausist ja naistest, kes selle pärast kannatavad, ja keda me saame aidata," ütles naistearst Made Laanpere naise tervise konverentsil.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Laanpere viitas hiljuti Suurbritannias tehtud ulatuslikule uuringule, mis näitas, et 60% naistest ei teadnud enne 40. eluaastat menopausist midagi. 68% naistest hakkas menopausi kohta infot otsima alles siis, kui algasid esimesed kaebused, 17% aga alles tükk aega pärast seda. See annab tunnistust, et menopausist ei räägita. “Me näeme seda praktikas, et kui näiteks kellelgi on menstruatsioonid väga vara lõppenud ja siis soovime teada, kas nii võis olla ka emal, siis tavaliselt sellele vastust ei tule.”
Rohkem ollakse teadlikud menstruaaltsükli häiretest sel perioodil ja vasomotoorsetest kaebustest: kuumahoogudest, higisööstudest ja südamekloppimisest. Uuringust ilmnes, et kuigi 45% perimenopausis naistest kogesid vasomotoorseid hooge, siis palju enam oli muid kaebusi: 68% naistest kaebasid meeleolu muutusi ja nn “brain fogi”. Üle poolte naistest kaebas ärevust, ärritatavust, enesekindluse kadu, pisaratevalmidust, halba tuju, väsimust, mälu halvenemist, keskendumisraskusi ja motivatsiooni puudust.
“On väga keeruline mõelda, et need inimesed, kes kannatavad midagi taolist, suudavad olla töövõimelised, võtta vastu olulisi otsuseid, suhtlemisest rõõmu tunda ning kodus oma lähedastele tähelepanu pöörata,” rääkis Laanpere ja lisas, et Suurbritannias, kus on palju vastavaid uuringuid tehtud, on tehtud ka riiklikud tegevusjuhised, kus tööandjad peavad naiste menopausist põhjustatud tervisehäireid arvestama.
Suurbritannias määrab naistele perimenopausi kaebuste korral ravi perearst. Eestis paraku leiavad perearstid tihti, et see on naistearstide tööpõld, naistearstid võivad aga jääda ravi osas kahtlevale seisukohale seoses muude haiguste olemasoluga. Hormoonasendusravil on aga vähe vastunäidustusi.
“Küsimus on selles, kui palju me ikkagi väärtustame vananevaid naisi ja nende tegelikke kannatusi. Kas need inimesed meile sellest ise räägivad, on teisejärguline. Hakkame küsima oma patsientide käest, kas teil on perimenopausile viitavaid kaebusi ja selgitame, millise eluperioodiga on tegemist,” tegi Laanpere ettepaneku ja tõi näite enda kahest viimasest menopausi tõttu kannatavast patsiendist. 57-aastane naine palus talle mitte järjekordselt öelda, et need kannatused käivadki naise eluga kaasas. Teine naine aga märkis, et on tänulik igasuguse abi eest. Mõlemal naisel olid väga tõsised erinevad perimenopausi kaebused ning nad polnud arstidelt siiani abi saanud.
“Ei tohi unustada, et meie kõrval on inimesed, kes vajavad abi. Äkki täna, kus me juba julgeme rääkida avalikult menstratsioonist, laste seksuaalsusest, seksuaalvägivallast ja abordist, võiksime lõpuks ometi rääkida ka menopausist ja nendest naistest, kes kannatavad, ja keda meie saame aidata,” rõhutas dr Laanpere.