NÄIDE VILJANDIST | Sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöö ning tulemuspõhine rahastus

Eile, 20. veebruaril korraldas Arenguseire Keskus veebiseminari, millel keskenduti just sellele teemavaldkonnale – kuidas jagada tervishoiuraha efektiivselt ning milline võiks olla tõhus ning tulemuspõhine sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal tõdes algatuseks, on ju teada, et meil on sotsiaal- ja tervishoiusüsteemides dubleerimist, asjatuid haiglasse sattumisi, asjatut rehospitaliseerimist või liiga pikka statsionaarset ravi, mis niigi väheseid tervishoiuressursse mõttetult kulutab.

Tõhusa koostöömudelina tõi ta näiteks praegu Viljandi Haiglas käimas oleva kliinilise uuringu, mille sihtgrupiks on nelja ja enamat kroonilist haigust põdevad vanemad inimesed, kes laias laastus moodustavad nii raviteenuste arvete kui soodusravimite kompenseerimise kulude alusel 20% haigetest, kes kasutavad ära 80% ressurssidest.

See on sihtgrupp, kellele rakendatakse mitmeid erinevaid plaane: raviplaan, õendusplaan, rehabilitatsiooniplaan jne. Ometi kukuvad nad enamasti “plaanide võrgustikust” läbi, sest ei suuda kogu rägastikku hallata.

Muu maailma kogemus on näidanud, et riskipõhise ravi juhtimise ja valdkonnaüleste koordinaatorite rakendamisega krooniliste haigustega inimeste põhjendamatu eriarstiabi kasutus langeb, nad tulevad kodus toime ning nende abivajadus on võimalik tagada teenusepakkujale makstava kokkuleppelise summa eest (mitte osta teenust või rahastada ravijuhtu).

Viljandis on Tervisekassa poolt rahastatava kliinilise uuringu raames palgatud tervisekoordinaatorid, kes:

• korraldavad krooniliste haigete riskipõhise ravi juhtimise ja valdkonnaülese koordineeritud abi esmatasandil, mis ennetab EMO-sse ja haiglaravile sattumist;
• toetavad varajast haiglast väljumist, korraldades kvaliteetse järelravi, vajadusel kodu kohandamise, kodus toimetuleku nõustamise ja toetamise, mis aitab ära hoida rehospitaliseerimist ja vähendab haiglaravi kestust.

Uuring pole veel kaugeltki lõppenud, kuid Anneli Taali sõnul on juba praegu selge, et haiglaravi kestus on kõnealusel sihtgrupil vähenenud 20-25% ehk seitsmelt päevalt 5,5 päevale ning nende välditavad EMO visiidid on vähenenud 20% võrra.

“Kui rakendada seda mudelit kogu Eestis oleks lisakulu valdkonnaülesele koordinatsioonile umbes 10 miljonit, oodatav sääst aga umbes 50 miljonit. Seda näitavad nii OECD kui Viljandi Haigla kliinilise uuringu andmed,” viitas Taal. Rõhutades siiski, et see kõik ei juhtu ühe aastaga ning nõuab korralikku ettevalmistust.

Ka Tervisekassa juhatuse liige Karl-Henrik Peterson märkis korduvalt, et enne ei tehta sel teemal ühtki otsust, kui kliinilise uuringu tulemused on täiesti selged ning kui need peaks tõesti nii edukad olema, nagu praegu tundub, kulub süsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks siiski päris mitu aastat, üleöö ei sünni midagi. Ühtlasi tuleb välja töötada ka mõõdikud, millega mõõta süsteemi edukust ning mis oleks aluseks rahastamisele.

Lõpetuseks tõdes Anneli Taal, et on viimasel ajal palju Eestis ringi käinud ning teab, et nii sotsiaal- kui tervishoiutöötajad on pilootidest tüdinud ning ootavad pikisilmi süsteemseid ja püsivad muutusi.

Ettekandjateks olid seminaril:

• Priit Kruus (TalTechi E-tervise keskuse nooremteadur) - „Tulemuspõhine tasustamine: kuidas luua stiimuleid tõhusate ravitulemusteni jõudmiseks?“
• Anneli Taal (Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht) - „Kes võidab sotsiaal- ja tervisevaldkonna lõimimisest? Näiteid välisriikidest ja õppetunnid Eestile“

Teemat kommenteerisid:

• Eero Merilind (Riigikogu liige, Eesti Reformierakond)
• Karl-Henrik Peterson (Tervisekassa juhatuse liige)

Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel.