Nädala jooksul lisandus 1283 gripiviiruse ja 3125 COVID-19 juhtu

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on haigestumuse intensiivsus kõrge, gripiviiruse levik on laialdane. „Grippi haigestumus kasvas 33% võrra. Hospitaliseerimiste juurdekasv oli 58%,“ selgitas ta. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades, suuremat kasvu täheldati vanemaealiste hulgas, kus haigestunute arv kahekordistus.

Esialgsete andmete põhjal moodustab A-gripiviiruste osakaal 47,8% kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Eelmisel nädalal määratleti 108 A-gripiviirust, nendest 97 olid A-gripiviiruse A(H3) ja 11 A(H1) tüved. Nii Eestis kui ka Euroopas hetkel domineerib A gripiviirus (H3). A-grippi haigestunutest on ca 60% lapsed ning 32,4% tööealised inimesed. RS-viiruse osakaal moodustab 13,4%. Human metapneumoviiruse ja rinoviiruse osakaal moodustab võrdselt igaüks 7,7%. SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab 6%.

Sadikova sõnul aeglustus grippi haigestumuse juurdekasv lõuna regioonis, haigestumus püsis stabiilsena Valgamaal ja Jõgevamaal. „Haigestumine neljakordistus Ida-Virumaal ja kahekordistus Lääne-Virumaal, Pärnumaal ning Põlvamaal,“ lisas ta.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel oli eelmisel nädalal haiglaravil 38 patsienti, viimase kahe nädala jooksul on hospitaliseeritud 84 inimest. Hooaja algusest on gripi tõttu vajanud haiglaravi 138 inimest. Terviseametile laekunud andmetel on sel hooajal surnud gripi tüsistuste tõttu kolm üle 80-aastast inimest. Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, jätkub järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasv.

Nädala jooksul kinnitati 3125 COVID-19 juhtu, haigestumine püsib stabiilsena. Haigestumus on suurenenud väikelaste ja üle 50-aastaste inimeste seas. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete hulka uusi koldeid ei lisandunud. SARS-Cov-2 levik on endiselt laialdane.

COVID-19 haiglaravi vajadus on aeglases kasvutrendis, kuid intensiivravi ja juhitava hingamise vajadus ei näita murettekitavat kasvutrendi. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 290 COVID-19 patsienti, kellest 103 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu.

Sadikova tuletab meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 raske kuluga haigused. „Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised,“ selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. „Viirusleviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist,“ sõnas ta.