Vaktsineerimine. Foto: Scanpix/Mailiis Ollino
Vaktsineerimine. Foto: Scanpix/Mailiis Ollino

Müokardiit pärast COVID-19 vaktsineerimist

Ühendkuningriigi 42,4 miljoni vähemalt 13-aastase inimese andmete analüüsis vaadeldi seost COVID-19 vaktsineerimise ja müokardiidi tekkimise vahel.

Avaldatud Viimati uuendatud

Kuna on teada, et pärast teist vaktsiinidoosi on müokardiidi esinemissagedus suurem kui pärast esimest, on arusaadavalt pakkunud huvi sama seisundi teke pärast kolmandat vaktsiinidoosi. Uuringus oli ligi 11 miljonit inimest, kes said juba kolmanda vaktsiinidoosi. Töö ei ole veel avaldatud ega eelretsenseeritud.

Uuringus kasutati Ühendkuningriigi NHS Immunisation Management Service (NIMS) andmebaasi, kus on andmed kõigi Inglismaal COVID-19 vaktsiini saanud inimeste kohta. Individuaalsed patsiendi andmed viidi kokku riiklike hospitaliseerimiste, suremuse ja SARS-CoV-2 testimise andmetega, et uurida erinevate vaktsiinide (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca/Oxfordi ülikool) erinevate dooside (esimesed, teised, kolmandad) ja enne või pärast vaktsineerimist saadud positiivse SARS-CoV-2 testi mõju müokardiidi tõttu hospitaliseerimistele või suremusele. Esmashaigestumuskordajate suhe (incidence rate ratio, IRR) arvutati hospitaliseerimiste või surmade kohta vaktsineerimisele või positiivsele testile järgneva 1-28 päevase riskiperioodi osas. IRR kihitati soo ja vanuse suhtes.

Vahemikus 1. detsembrist 2020 kuni 15. novembrini 2021 vaktsineeriti COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga kokku 42 200 614 inimest, nendest 20 391 600 inimest Pfizer/BioNTechi, 1 162 558 inimest Moderna ja 20 646 456 inimest AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiinidega. Nendest omakorda kahe doosiga vaktsineeriti 17 294 004 Pfizer/BioNTechi, 1 039 919 Moderna ja 20 059 058 AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiinidega. Kolmandaid doose tehti 10 599 183 Pfizer/BioNTechi, 343 716 Moderna ja 35 608 AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiinidega. Seega vaktsineeriti esimese doosiga üle 42 miljoni, teise doosiga 38,3 miljoni ja kolmanda doosiga ligi 17,3 miljonit inimest.

Vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud inimestest 5 185 772 (12,3%) said positiivse SARS-CoV-2 testi, neist 2,8 miljonit (55%) enne vaktsineerimist, ligi 700 000 (14%) pärast esimest vaktsiinidoosi, 1,6 miljonit (31%) pärast teist vaktsiinidoosi ja 48 113 (1%) pärast kolmandat vaktsiinidoosi.

Uuritud 42,2 miljoni inimese seast 2539 (0,006%) hospitaliseeriti või surid müokardiidi tõttu uuringuperioodi vältel. 552 (0,001%) neist toimusid 1-28 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ükskõik millise vaktsiinidoosiga.

Vaktsineerimisele järgneva 1-28 päeva jooksul oli jälgitav seos Pfizer/BioNTechi (IRR 1,37) ja AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiinidega (IRR 1,27), kuid mitte Moderna vaktsiiniga. Pärast teist vaktsiinidoosi oli kõrgeim risk Moderna (IRR 13,7) ja väiksem Pfizer/BioNTechi (IRR 1,6), kuid mitte AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiiniga. Pärast kolmandat doosi leiti suurem müokardiidi risk ainult Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga (IRR 2,0), kuid väiksema arvu Moderna või AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiinidega vaktsineeritute hulgas müokardiidi juhtusid ei esinenud. Positiivsele SARS-CoV-2 testile järgneva 1-28 päeva jooksul oli müokardiidiga hospitaliseerimise või surma risk samuti suurenenud (IRR 8,4).

Alla 40-aastastel meestel oli müokardiidi risk suurenenud 1-28 päeva pärast esimest Pfizer/BioNTechi (IRR 1,6) ja Moderna (IRR 2,3) vaktsiinidoosi, pärast teist Pfizer/BioNTechi (IRR 3,4), Moderna (IRR 16,5) ja AstraZeneca/Oxfordi ülikooli (IRR 2,6) vaktsiinidoosi ning pärast kolmandat Pfizer/BioNTechi (IRR 7,6) vaktsiinidoosi, samuti pärast positiivset SARS-CoV-2 testi (IRR 2,0).

Vanemate meeste hulgas oli müokardiidi risk suurenenud ainult 1-28 päeva jooksul pärast kolmandat Pfizer/BioNTechi vaktsiinidoosi (IRR 2,5) ja positiivset SARS-CoV-2 testi (IRR 5,9).

Alla 40-aastaste laste hulgas oli jälgitav müokardiidi riski suurenemine pärast teist Moderna vaktsiinidoosi (IRR 7,6), kuid sündmuste arv oli väike. Üle 40-aastastel naistel vaktsineerimine müokardiidiga seotud ei olnud.

Hinnati ka lisanduvate müokardiidi juhtude arv miljoni inimese kohta pärast vaktsineerimist või positiivset testi. Pärast esimest doosi lisanduks Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga kaks ja AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiiniga üks täiendav müokardiidi juht miljoni vaktsiinidoosi kohta. Pärast teist vaktsiinidoosi lisanduks Moderna vaktsiiniga 36 ja Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga kaks müokardiidi juhtu. Pärast kolmandat vaktsiinidoosi lisanduks Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga kaks täiendavat müokardiidi juhtu miljoni vaktsiinidoosi kohta. Pärast positiivset SARS-CoV-2 testi lisandus 30 täiendavat juhtu miljoni inimese kohta.

Uuringus oli 2 136 189 last vanuses 13-17 aastat. Nende hulgas tekkis kokku 43 müokardiidi juhtu, millest 15 langesid ajavahemikku 1-28 päeva pärast vaktsineerimist.

Uuringu nõrkusteks on asjaolu, et müokardiidi diagnooside hindamine käis ainult hospitaliseeritute ja surnute diagnooside põhjal ja seega tõenäoliselt on müokardiidi juhtude arv oluliselt alahinnatud. Teiseks oli Moderna ja AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiinidega kolmandaid doose tehtud liiga vähe, et müokardiidi riski nendes gruppides hinnata. Lastel vaktsineerimisele järgneva müokardiidi esinemissageduse hindamine on valimi väiksuse tõttu ebausaldusväärne.

Kokkuvõttes on müokardiidi tõttu hospitaliseerimise või surma risk suurem pärast SARS-CoV-2 nakkust kui pärast vaktsineerimist ning püsib tagasihoidlikuna ka kolmandate doosidega. Erandiks on noored alla 40-aastased mehed, kelle müokardiidi risk on pärast vaktsineerimist suurem kui COVID-19 põdemisega, suurim on risk pärast teist Moderna vaktsiinidoosi. Üle 40-aastastel oli selgelt suurem risk müokardiidi tekkimiseks pärast SARS-CoV-2 infektsiooni võrreldes vaktsineerimistega.

Patone M, et al. Risk of myocarditis following sequential COVID-19 vaccinations by age and sex. medRxiv. 2021 Dec 25. doi: 10.1101/2021.12.23.21268276.

Powered by Labrador CMS