Mitu sammu peaks mees päevas tegema, et põgeneda erektsioonihäire eest?

Dr Kristel Ehala-Aleksejev (Tartu Ülikooli Kliinikum) rääkis 24. mail toimunud elustiilikonverentsil „Tervisepööre - kes vastutab?“ läbi kolme uuringu Eesti mehe tervisest.

Ehala-Aleksejev tõdes ettekande sissejuhatuseks, et Eesti meeste eluiga on võrreldes Põhjamaadega ligi kümme aastat madalam – viimastel andmetel on see 73,6 aastat, millest tervena elatud aastaid on vaid 57,9.

Kõigepealt rääkis ta meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamise uuringust, kus vaadati, miks ikkagi Eesti mees tervishoiusüsteemi ei jõua ja millised on tema käitumismustrid? Mis on Eesti meeste välditavate haiguste ja surmade põhjused?

Selgus, et meeste toiduvalikud on võrreldes naistega ebatervislikumad ning kehaline aktiivsus madalam.

„See on samuti aastaid teada, et Eesti mees on tugevalt kaalukam kui Eesti naine,“ ütles Ehala-Aleksejev. „Täna on meil ülekaalus või rasvunud mehi 61 protsenti (naisi 53%). Mehed tarvitavad ka enam alkoholi, narkootikume ja tubakatooteid. Mehed külastavad vähem arste ja kasutavad vähem vaimse tervise teenuseid. Nad viivitavad tervisealase abi otsimisega.“

Ehala-Aleksejev seletas, et meil on hoiakud, mille oleme omaks võtnud, ja normid, mille järgi tegelikult käitume. Näiteks vastas 90% meestest, et kui on mingisugune füüsilise tervise probleem, siis tuleb pöörduda arsti poole ja 77% ütles seda vaimse tervise probleemi kohta. Kui aga vaadata norme ehk seda, kuidas mees tegelikult käitub, siis pöördub terviseprobleemi korral arsti juurde 71% ja vaimse tervise probleemi korral vaid 39% meestest.

Lootus, et mees oma probleemidega tegelema hakkab, suureneb, kui sellele pööravad tähelepanu tervishoiutöötajad või ka kodused.

„Me räägime küll ühiskonnast, kus on võrdõiguslikkus, aga kui me oma uuringu tulemusi läbi töötlesime, siis oli väga selgelt näha maskuliinsusega seotud tervisekäitumuslikud uskumised,“ jätkas Ehala-Aleksejev. „Need pole kuhugi kadunud.“

Väga jõuliselt tuli esile, et meestele on oluline autonoomsus ja emotsionaalne kontroll oma tegevuse üle. Nii kaua kui võimalik püütakse ise hakkama saada. Abi küsimine ja oma tunnetest rääkimine oli üle 60% meestest keeruline, pea pooltele (48%) oli ka mõeldamatu rääkida oma tööandjale, et tervisega on midagi korrast ära, sest sellel võivad olla halvad tagajärjed. Vaid tõsine haigus, kui tõepoolest ei saa voodist püsti ja palavik enam ei alane, vabandab töölt puudumist (nii arvas 42%). 25% arvas, et psühholoogiga rääkimisest ei ole kasu ja 21% leidis, et probleemid vaimse tervisega on nõrkuse märk.

Puudulikud oskused

„Puudulikud oskused ja sõnvara viivad selleni, et meestel on raskusi terviseprobleemide märkamise ja kirjeldamisega, eriti vaimse tervise probleemide puhul,“ rääkis Ehala-Aleksejev, küsides, kuidas oleme oma poegasid kasvatanud? Sageli öeldakse: mehed ei nuta! Saa hakkama! Pulmadeks saab terveks! Ära hädalda! Kui meil ei ole sõnu ega luba midagi tunda, me ei tea, mis see on ja et see on ok ehk kui väga varases arengufaasis on ära võetud oskus enese tunnetamisest, siis ei saa eeldada, et see 40-50 aastaselt kuskilt järsku tuleb, arutles ta.

Uuringust selgus veel, et füüsilise tervisemure korral kasutab 86% mehi ratsionaalseid lahendusi (apteegist ravimite ostmine jne), vaimse tervise probleemide korral püüab ratsionaalseid lahendusi leida 62% meestest (rohkem puhata, magada, liikuda). Ebaratsionaalseid lahendusi, mis on näiteks alkoholi liigtarvitamine, uimastite tarvitamine, stressisöömine jne kasutavad füüsiliste probleemide korral 11% ja vaimse tervise probleemide korral 63% meestest (isegi siis, kui ta on kasutanud ratsionaalseid lahendusi).

„Me sageli jätame märkamata alkoholi liigtarvitamise taga oleva tegeliku probleemi,“ lisas Ehala-Aleksejev.

Pilootprojekt PSP ehk Pikema Sõpruse Päev

Vahetult enne koroonalainet algatati Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku koostöös projekt pikema sõpruse päev. Kaasati üle 3300 mehe. Eesmärk oli anda ülevaade, milline on 40-49 aastane mees. Kas teda peaks juba jälgima? Kas temaga peaks midagi tegema?

Enda tervist hindas selles uuringus heaks või väga heaks 59% meestest. 72% nendest meestest olid aga ülekaalulised või rasvunud. Riski vööümbermõõduga oli pea 73% meestest.

„Kui räägime metaboolsest sündroomist, kus soovitatakse juba muutuda tähelepanelikuks kui glükeeritud hemoglobiin on üle 5,6, siis selle väärtuse saime 20% meestest. Tõusnud maksanäitajad üle referentsväärtuste olid vastavalt ALAT-ile 16,6% ja GGT-le 14,1%,“ tõi Ehala-Aleksejev välja tulemused. „Referentsist kõrgemad kolesterooliväärtused saime 72,4% meestest. Triglütseriidid olid üle 1,6 mmol/L 42,6% ja üle 4 mmol/L 5,6% meestest. Vererõhk mõõdetuna korduvalt oli kõrgenenud 40% meestest.“

15% uuringus osalenutest oli kõrgenenud PSA tase ehk võimalik eesnäärme haigus, mis sai ületäpsustatud järeluuringus. Mõõdukas või tõsine kusemishäire oli üle 18% meestest. Hüpogonadism ehk madal testosteroonitase oli 6%. Piiripealne tulemus oli 10-20%. Selles vanusegrupis esines pea viiendikul erektsioonihäireid.

„Itaallased on teinud tohutult uuringuid erektsioonihäire ja liikumise seostest, ka Ameerikast on tulnud suurepäraseid uuringuid. Võtsin kokku keskmised – kui palju peaks mees liikuma, et joosta ära erektsioonihäire eest?“ küsis Ehala-Aleksejev ja vastas: „5000 sammu päevas!“

Seksuaalse huvi langust oli 14% meestest. Kusjuures meeste spetsiifilised aga ka vaimse tervise näitajad, tervise enesehinnang ning rahulolu tööga olid paremad neil meestel, kes olid suhtes.

Igapäevaselt suitsetas 14%, endisi suitsetajaid oli 39%. Alkoholi tarvitas tervist ohustaval määral (vähemalt 16 alkoholiühikut nädalas) 11% meestest. Üks pudel õlut on ligi 2 ühikut, pudel veini 7-8 ühikut.

„Kui keegi joob läbivalt nädalas 2 pudelit veini või regulaarselt 7-8 pudelit õlut, siis sellel on tervist kahjustav toime,“ rõhutas Ehala-Aleksejev. „Olles 20 aastat meestekliinikus tuhandeid alkoholipäevikuid läbi töötanud – see on nii!“

Üle 6 alkoholiühiku tarvitas vähemalt ühel korral nädalas 15% meestest.

Mehepoolse viljatuse seosed ülekaalu ja metaboolse sündroomiga

Ehala-Aleksejev võrdles meestekliinikus läbi viidud uuringus rasedate naiste mehi ja viljatuse kahtlusega pöördunud mehi. Keskmine vanus oli mõlemas grupis veidi üle 32 aasta.

„Kui me võrdlesime rasedate naiste meeste ja viljatute paaride meeste gruppi, siis mõlemas oli minu meelest küllalt kõrge ülekaalu ja rasvunute protsent, aga enam väljendus see viljatute paaride meeste hulgas,“ rääkis ta. „Samamoodi oli kõrge riski vööümbermõõt suurem viljatute paaride meeste hulgas.“

Ehala-Aleksejev soovitas kasutada sellist lihtsat markerit: kui vööümbermõõt on üle poole pikkusest, tuleks olla tähelepanelikum. „Sest me ei saa vaadata 2 meetrist ja 1,7 m pikkust inimest ühtemoodi,“ selgitas ta.

Metaboolse sündroomi esinemissagedus oli viljatute paaride meeste grupis 17,8% ja rasedate naiste meeste grupis 12,2%. „Miks ma seda rõhutan? Nad on tulevased isad, tulevased haiged isad.“

Vööpiirkonna rasvumine ja üldine rasvumine seondub sperma parameetrite langusega.

„Kui mõtleme sellele, et meie noored on ülekaalulised ja rasvunud, siis sellel on mõju viljakusele. Küll aga pole see nii, et kui kaal natuke tõuseb, siis kohe viljakus muutub,“ rääkis ta. Sperma kvaliteet muutus rasedate naiste meeste grupis kui vööümbermõõt oli vähemalt 98 cm, vööümbermõõdu ja pikkuse suhe üle 0,54 ning rasvaprotsent üle 23,4%, teises grupis vastavalt 102 cm, 0,56 ja 29,1%. Vanusegrupis 30-40 ei peaks meestel terve kehakompositsiooni juures olema rasva protsent üle 20.

Ehala-Aleksejev jagas viljatute paaride mehed ja rasedate naiste mehed gruppidesse selle järgi, kas nad ei tarbinud alkoholi üldse (või tegid seda üliharva), tarbisid mõõdukalt või regulaarselt üle 16 ühiku nädalas.

„Väga selgelt on näha, et viimases grupis tõusis nii KMI, vööümbermõõt kui rasvaprotsent,“ lausus Ehala-Aleksejev. Regulaarne alkoholi tarvitamine oli seotud kõrgenenud vererõhuga. Viljatute meeste hulgas oli enam kui pooltel peal ravim.

Artikkel on kirjutatud dr Kristel Ehala-Aleksejevi 24. mail elustiilikonverentsil „Tervisepööre - kes vastutab?“ esitatud ettekande põhjal.