Minister: on oluline, et arstid ja õed tunneksid end kaasatuna

Ütlesite, et soovite käivitada ja kujundada riigi tasemel koostöövormi, kus on teemadeks tervishoiu rahastamine, patsiendikaitse meetmed, uuendused süsteemis – kuidas seda koostöövormi ette kujutate? Kes on sinna kaasatud?

See on klassikaline töövaldkonnas tuntud kolmepoolne suhtlemisvorm. Seal peavad olema haiglate liit, ametiühingud (arstide liit, kutseliit, õdede liit) ja sotsiaalministeerium. Tuleks tekitada alaline struktuur. Mujal maailmas on see loomulik, et omavahel niimoodi tööküsimusi arutatakse.

Võibolla tekib küsimus, kas ka perearstid peaksid olema kuidagi pundis, aga seda peab veel mõtlema. Nende puhul on, töövaldkonnast tulles, küsimus, kas nad on tööandjad või töötegijad.

On väga oluline, et arstid ja õed tunneksid ennast kaasotsustajatena, mitte ainult käsutäitjatena. Olla respekteeritud oluline kaasarääkija protsessides on oluline motivaator.

Kas saan õigesti aru, et uues koostöövormis oleks juhtroll ministeeriumil?

Meie saame selle algatada, aga võibolla pärast hakkame käima külakorda, sest tegu on võrdse struktuuriga, kus riik ei saa ennast esile tõsta.

Kas osapooltega on juba räägitud?

Jah, nii arstide liiduga kui kutseliiduga (Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit – toim.) on räägitud, õdede liiduga räägime esmaspäeval. Üldiselt nad peavad õigeks olla jooksvamalt kursis erinevate teemadega, mis on õhus, ja et ei oleks nii, et kahe aasta tagant sõlmime kollektiivlepingu ja ka siis räägime põhiliselt palgast ning veel mõnest asjast. Kollektiivleppest erinekski see sellepoolest, et arutatakse jooksvaid küsimusi, kuid ka valdkonna üldist tulevikku ja pikaajalisi mõjutajaid, näiteks töökoormust. Praegu näeme, et enamus tervishoiuküsimused on raha või tööjõu ümber. Arstide liidu ja kutseliidu mõte oli see, et mitte oodata, kuni kollektiivleping on sõlmitud, vaid panna see käima paralleelselt.

Kuidas haiglate liit sellesse suhtub?

Haiglate liiduga ei ole otseselt vestelnud. Ma eeldan, et neil ei ole probleemi sellega, et olla kaasatud otsuste langetamisse.

Kas tervishoiu juhtimisse võiksid olla kuidagi kaasatud ka patsiendid?

Nad on kaasatud haigekassa juhtimisse. Kindlasti on patsiendi pool oluline ja kui kolmepoolselt kokku saadakse, siis riigi roll on olla ka patsientide eest seisja.

Miks on teie arvates seni olnud tervishoiutöötajate panus neis küsimustes pigem tagasihoidlik?

Ei, nad on panustanud hästi, aga nad on panustanud mitte nii struktuursena. Me vajame seda, et tihe juhtimisalane koostöö toimuks ka haiglates. Kui me kolmepoolselt hakkame koostööd tegema, siis ma väga loodan, et see on eeskujuks ka haigla tasemel, kus ei räägitaks ainult palkadest, vaid ka juhtimisest. Näeme, et Skandinaavia ja Saksamaa on tänu sellele oma protseduure väga põhjalikult suutnud uuendada, muutunud inimsõbralikumaks töötajate ja patsiendi vaates ja saavutanud ka efektiivsust. Meil on samuti vaja dialoogi mitmekesistada, et me ei jääks kinni ainult palkadesse.