Minister nõustub riigikontrolli kriitikaga: eelkõige on puudu olnud poliitilisest otsustustahtest
Olen nõus Riigikontrolliga, et meil on eelkõige olnud puudu poliitilisest otsustustahtest, kommenteeris tervise- ja tööminister Peep Peterson täna avaldatud Riigikontrolli aastaaruannet, mis keskendus puudujääkidele tervishoius.
Riigikontrolör Janar Holm andis täna Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle Riigikontrolli aastaaruande, mis keskendub sedapuhku Eesti tervishoiu suundumustele. Aruandes tuuakse välja mitmed tervishoiu kitsaskohad.
„Eesti tervishoius ei ole puudus niivõrd analüüsidest ega strateegiatest, vaid tahtest, julgusest ja võimest kokku lepitut ka ellu viia,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm. Põhjalikuma ülevaate aruandest leiab siit.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson peab igati kiiduväärseks, et Riigikontroll on just praegu, loetud kuud enne Riigikogu valimisi, valinud oma aastaaruande teemaks tervishoiu jätkusuutlikkuse ning ebapiisava ja ebaühtlase abi kättesaadavuse.
"Viimase aasta jooksul on esinenud viiteid, nagu oleks väga intensiivse COVIDi aja järel tekkinud ühiskonnas mõningane küllastumus tervishoiuteemalistest uudistest. Kuid me peame nendest teemadest rääkima, sest tervishoiu probleemid ei lahene iseenesest," märkis ta.
"Olen nõus Riigikontrolliga, et puudu on meil olnud eelkõige poliitilisest otsustustahtest," lisas minister. "Probleemid on teadvustatud juba aastaid tagasi, on tehtud erinevaid analüüse ja ettepanekuid, kuid puuduvad otsused. Seda võib ka mõista, miks otsuseid on edasi lükatud - need ei ole lihtsad, konsensust ja kokkuleppeid ei pruugi olla kerge leida, nagu näiteks 2021. aastal valitsusse esitatud tervishoiu rahastamise ettepanekute mittearutamine näitab. Seetõttu lükatakse otsustamine edasi seni, kuni enam ei kannata. Minu hinnangul me oleme praeguseks sinna jõudnud."
Ta rõhutas, et kõik tulevikuotsused peavad baseeruma kokkuleppel, millistele väärtustele toetuvat tervishoidu me soovime – kas solidaarset üksteist toetavat või igaüks enda eest võitlevat.
Sotsiaalministeerium tõi seoses Riigikontrolli aruandega välja käimasolevad tegevused.
Näiteks on tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks otsitud erinevaid võimalusi – suurendatud on nii residentuuri tellimust kui ka veebruaris sõlmitud konsensusleppega õdede õppekohtade arvu. Psühholoogide arvu kiiremaks tõstmiseks rahastatakse psühholoogide kutseaastat, et nii oleks võimalik kiiremini saavutada kliinilise psühholoogi kutse. Lisaks laiendati käesolevast aastast esmatasandil vaimse tervise abi osutajate ringi psühholoog-nõustajate lisamisega.
Perearstiabis kiitis Riigikogu suve hakul heaks seadusemuudatused, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust. Noored perearstid said võimaluse alustada väiksema nimistuga ja lähtetoetuse tingimused muutusid paindlikumaks. Seejärel tõsteti kohe järsult ka arstide lähtetoetust kahekordseks ja perearstidel kolmekordseks.
Koostamisel on esmatasandi arengukava, millega seatakse esmatasandi eesmärk ja arengusuunad kuni aastani 2035. Samuti valmib aasta lõpuks analüüs erakorralise meditsiini, kiirabisüsteemi ja esmatasandi omavahelise koostöö kohta. Aastatel 2020–2022 analüüsiti Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust ning koostati ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks. Arengusuundade dokumendid on kavas siduda ühtseks tervikuks koos tegevuskavaga selle elluviimiseks.
Samuti on ministeeriumi teatel vaja leida jätkusuutlikud lahendused tervishoiu rahastamiseks, et tänaste paindlike töövormide juures ei oleks inimeste ravikindlustus katkendlik ning tulubaas oleks suurem, arvestades elanikkonna vananemist, enamate krooniliste haigustega pikemalt elamist ning uute raviviiside kasutusele võtmist. Ministeeriumi plaan on valmistada tuleva aasta kevadeks ette võimalikud alternatiivid, mille vahel tulevase valitsuse moodustamisel saaks valida ja otsuseid langetada.