Ministeeriumilt taotletakse ka kõrva-nina-kurguhaiguste eriala residentuuri pikendamist
Tartu Ülikooli, Kliinikumi ja erialaseltside esindajad tegid sotsiaalministeeriumile ettepaneku kehtestada otorinolarüngoloogia residentuuri kestuseks senise kolme asemel neli aastat.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ministeeriumisse saadetud pöördumises märgitakse, et praegu on otorinolarüngoloogia (ORL) ehk kõrva-nina-kurguhaiguste (KNK) residentuuri kestvus kolm aastat (33 kuud), mis ei ole aga eriala kiiret, eelkõige kirurgilist arengut arvestades piisav tänapäevastele nõuetele vastava erialaspetsialisti koolitamiseks. Seetõttu tehakse ettepanek pikendada ORL residentuuri neljale aastale ja baasõppe tsükli lisamist residentuuri programmi, mis võimaldab täiendavat kirurgiliste oskuste arendamist.
Tartu Ülikooli, TÜ Kliinikumi, Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi ühisavalduses nenditakse, et praegu asub residentuuri läbinu küll iseseisvalt tööle, kuid reaalsuses järgneb sellele veel minimaalselt 2–3 aastat õpet valitud suunal enne, kui ta on valmis täielikult nõutaval tasemel iseseisvalt praktiseerima. „3-aastane residentuur valmistab ette ambulatoorse KNK-arsti, kelle vastu aga tööturul huvi ei ole. ORL residentuuri lõpetaja Eestis ei ole oskustelt samal tasemel arenenud EU riikide spetsialistidele seatud tasemenõudega. Arenenud riikides on ORL residentuuri kestvus minimaalselt viis aastat.“
Residentuuri lõpetaja on iseseisev kõikide ambulatoorsete juhtumite käsitlemiseks, kuid kirurgiliselt suuteline vaid peamisteks lihtsamateks operatsioonideks. Puudub piisav erialaline ettevalmistus audioloogia- ja vestibuloogia tänapäevaseks raviks. ORL residentuur on Eestis ainuke kirurgiline eriala, mille kestvus on alla viie aasta.
Eriala suured muutused
Avalduses nenditakse, et ORL eriala on viimase 30 aasta jooksul teinud läbi olulised ja põhimõttelised arengud, muutudes peamiselt ambulatoorsest erialast kirurgiliseks erialaks. Valdav osa ORL residentuuri lõpetajad peavad edasises töös olema võimelised iseseisvaks kirurgiliseks tööks.
Varasemalt ORL arsti pädevuses olnud probleemid (nt kõrvapõletike ja „nohu“ ravi) on liikunud eriarstitasemelt esmatasandile. Tööandjate seisukohalt puudub vajadus vaid ambulatoorseks ORL arstiks.
ORL kirurgiline tegevus on erinevas mahus esindatud nii maakonna-, kesk- kui regionaalhaigla tasemel. Muutunud on ka ORL kirurgiliste protseduuride maht ja keerukus. Viimase 30 aasta jooksul on varasemad hüperspetsialiseerunud kirurgilised tegevused (nt oimuluu kirurgia, ninakõrvalkoobaste endoskoopiline kirurgia, kõrikirurgia) muutunud tegevusteks, mida iga KNK arst peaks baastasemel valdama.