Ministeerium: tervisesüsteem vajab arengusuundi (1)

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonnajuhataja Kersti Esnar märkis, et praeguseks juba valminud haiglavõrgu analüüsi, käimasoleva erakorralise abi analüüsi ja esmatasandi arengukava koostamisel saadud teadmise põhjal alustatakse tuleva aasta alguses, eri osapooli kaasates terviklikult tervisesüsteemi arengusuundade seadmist.

"Pidades silmas rahvastiku tervise arengukavas aastani 2030 seatud sihte, on oluline, et erinevate valdkondade arengusuunad oleks üksteisega kooskõlas ning toetaks üksteise arenguid nii, et patsiendi raviteekond süsteemis oleks selge, loogiline ja sujuv,” kirjutas Esnar ministeeriumi tervisevaldkonna infokirjas.

Enam kui kahe viimase aasta jooksul vaadati koostöös rahvusvaheliste ekspertidega peale haiglavõrgule. Eksperdid tegid ka ettepanekud tuleviku planeerimiseks ning ühe stsenaariumi võimaliku rakendamisplaani. Samuti toodi välja mitmeid tegureid, mida tervisesüsteemis on vaja parendada. Muuhulgas juhiti tähelepanu esmatasandile ja vajadusele esmatasandi võimekuse arenguhüppeks.

“Seetõttu alustasime koos Eesti Perearstide Seltsiga sel aastal esmatasandi arengukava koostamisega, et seada esmatasandi arengusuunad aastani 2035,” märkis Esnar.

Peamine fookus on tervisekeskustes osutataval abil ning esmatasandil patsienti ümbritseva võrgustiku koostööl. “Aasta lõpuks kogume erinevates temaatilistes töörühmades kokku erinevate osapoolte muudatusettepanekud ning ka teiste riikide kogemuse. Töörühmadesse on kaasatud patsientide, õdede, ämmaemandate, füsioterapeutide, eriarstide ning teiste tervishoiu erialaseltside, kõrgkoolide, apteegisektori, kogukondade ja riigiasutuste esindajad, lisaks korraldatakse ettepanekute kogumiseks ning nende arutamiseks piirkondlikke seminare. Kohtumistelt saadud ettepanekute analüüs ja koondamine arengusuundade stsenaariumiteks toimub järgmise aasta esimeses pooles.”

Lisaks on sel kevadel tellitud haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs, mille teeb Tartu Ülikool. Analüüsis vaadeldakse kogu erakorralist meditsiinilist abi, mida osutatakse esmatasandil ja kiirabis kuni haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) jõudmiseni ning nendevahelise koostöö toimimist.

Analüüsi tehakse kahes etapis. Esmalt analüüsitakse haiglaeelse erakorralise abi praegust toimimist, selle tugevusi ja nõrkusi mitmetes aspektides – korraldus, koostöö, kättesaadavus, rahastamine, õigusraamistik, tööjõu kasutus ja vajadused. Samuti vaadatakse teiste riikide kogemusi ja praktikaid. Vaatluse alla tulevad Soome, Taani, Tšehhi, Holland ja Läti praktikad. Teises etapis koostatakse kogutud ja analüüsitud teabe ning erinevate huvirühmadega arutelude põhjal kolm võimalikku suunda tulevikus haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamiseks.