Ministeerium: möödunud aastal tuvastati 32 meditsiinilise tegevuse viga Enim kaebusi oli hambaravi ja proteesimise kohta
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon käsitles möödunud aastal 178 hinnangu taotlust ja tuvastas 42 vajakajäämist tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedis. 32 kaebust hinnati põhjendatuks, mis tähendab, et tegu oli meditsiinilise tegevuse veaga, mida oleks saanud vältida.
Näiteks tekitas kirurg vale operatsioonitehnikaga patsiendile raske tervisekahjustuse, jättis operatsiooni käigus tekitatud tüsistused ravimata ning dokumenteeris oma tegevust lakooniliselt, ebainformatiivselt ja vasturääkivalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Anne Poll ministeeriumi infokirjas.
Teisel juhul jäi raske haigusseisund diagnoosimata ja õigeaegse ravita mitte raviarstide tegevuse, vaid labori vea tõttu. Kolmandal juhul teatas töötervishoiuarst patsiendile, et ta saab uuringute tulemusi näha digiloos, kuid jättis edastamata radioloogi soovituse teha täiendav kompuutertomograafiline (CT) uuring, sest tervisekontrollil tehtud röntgenuuring viitas võimalikule kopsukasvajale. Komisjon rõhutas selle juhtumi kokkuvõttes, et kuna meditsiiniasjatundjate koostatud andmed tervise infosüsteemis on arusaadavad eeskätt meditsiinitöötajatele, siis ei saa digiloo andmete tõlgendamist jätta meditsiinilise väljaõppeta patsiendi vastutusele, vaid iga (töö)tervishoiuteenuse osutaja peab edastama terviseinfo õigeaegselt ja arusaadavalt inimesele, kelle terviseuuringute tulemustes leiti kõrvalekaldeid.
Kahel juhul jäi insult õigeaegselt diagnoosimata: ühel juhul jäeti tegemata peaaju CT-uuring, teisel juhul ei jäetud patsienti haiglasse jälgimisele, vaid saadeti pärast esialgseid uuringuid EMOst koju. Vanglate juhid esitasid 2022. aastal vanglameditsiini kvaliteedi hindamiseks kolm taotlust, millest kaks osutusid põhjendatuks. Seevastu kinnipeetavatelt igal aastal laekuvad ligikaudu 20 avaldust on valdavalt põhjendamatud.
Samuti nagu kõigil eelmistel aastatel, laekus kõige enam kaebusi hambaravi ja -proteesimise kohta. Kümnel juhul hinnati kaebused põhjendatuks osaliselt: tegu oli dokumentide ebakorrektse täitmisega, puudujääkidega raviasutuse töökorralduses või suhtlemisel patsiendi, tema sugulaste või lähedastega.
Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi parandamiseks esitas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon raviasutustele kolm ettepanekut: õendusabi osutajal korraldada dokumenteerimise alane koolitus õendustöötajatele ning hambaraviasutustel jõuda patsiendiga kohtuvälisele kokkuleppele.
Ühel korral juhtis komisjon raviasutuse tähelepanu, et nõustamisprotokollis tuleb operatsiooni kirjeldada meditsiiniteadmisteta inimesele mõistetavalt, sh esitada selge info peamiste võimalike tüsistuste kohta. Kahel korral tehti terviseametile ettepanek järelevalvemenetluse algatamiseks. Ühel juhul oli õendustegevus puudulikult dokumenteeritud ja andmete vasturääkivus tekitas kahtlust nende tõepärasuses. Teisel juhtumil ei täitnud perearst andmete tervise infosüsteemi edastamise kohustust, keeldus patsiendile väljastamast tema terviseandmete koopiad ning ei esitanud komisjonile tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid ja selgitusi.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon hindab ainult viimasel viiel aastal patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti ning annab hinnangu nelja kuu jooksul. Hinnangu aluseks on tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid, tervishoiuteenuse osutaja selgitused, hinnangu taotleja avaldus ning vastava eriala eriarst-eksperdi arvamus.
Komisjoni koosolekud toimuvad kuus korda aastas kahekuulise vahega ja iga koosoleku päevakorras on ligikaudu 30-40 avaldust. Kümme päeva enne koosolekut saavad kaebuse esitajad ja asjassepuutuvad tervishoiuteenuse osutajad koosolekuteate, milles neid teavitatakse nende õigusest esitada koosolekul täiendavaid selgitusi ning et komisjoni hinnang väljastatakse neile kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
Koosoleku päevakord koos materjalidega edastatakse komisjoni liikmetele 10 päeva enne koosolekut. Iga päevakorrapunkti kohta koostab keegi komisjoni liikmeist omapoolse kokkuvõtte, mida koosolekul arutatakse ja konsensuslikult korrigeeritakse. Pärast koosolekut saadetakse protokoll veel kord korrigeerimiseks ja kooskõlastamiseks kõigile komisjoni liikmetele ning alles pärast seda väljastatakse menetlusosalistele lõplikud hinnangud.