Ministeerium loodab surma põhjuse tuvastamise seadusega edasi minna
Sotsiaalministeeriumi 2025. aasta tööplaani surma põhjuse tuvastamise seaduse eelnõu koostamine esialgu ei mahtunud, kuid ministeerium kinnitab, et otsib võimalusi eelnõu koostamise jätkamiseks.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Erialaseltsid saatsid jaanuaris sotsiaalministeeriumile pöördumise seoses surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) kaasajastamise probleemidega. SPTS kaasajastamine sai alguse 2016. aastal ning 2016-2017 toimetati seadusega päris usinasti, kuid seejärel tekkis paus, meenutavad patoloogide, kohtuarstide ning erakorralise meditsiini arstide selts ja kiirabi liit ministeeriumile saadetud kirjas.
2021. aasta lõpus pöördus Eesti Patoloogide Selts sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri poole, kelle eestvedamisel lubati kaasajastamisega edasi minna. Sisuline tegevus olevat aga olnud lühiajaline ja edasiminek tagasihoidlik. 2022. aastal püüdsid patoloogid koos kohtuarstidega tegevust taas hoogustada. Lõpuks õnnestus see 2023. aastal, mil Tervise Arengu Instituut koostöös teiste osapooltega (Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit, kohaliku omavalituse esindajad jt) korraldas rea koosolekuid, mille tulemusena suudeti teha ära sisuline töö seaduse kaasajastamiseks.
Ministeeriumi poolt olevat lubatud SPTS eelnõud ja seletuskirja 2024. aasta juuniks, et suunata seadusloome edasi riigikokku. Erialaseltside viimane kirjavahetus ministeeriumiga on 2024. aasta septembrist, kus teavitati, et seaduse eelnõuga tegeletakse, kuid mitu pöördumist on jäänud vastuseta.
"Käesolevaks hetkeks oleme juba aastaid sunnitud töötama aegunud surma põhjuse tuvastamise seadusega, kuigi oleme panustanud palju aega ja ressurssi seaduse kaasajastamise ettevalmistusse," lisavad seltsid. "Kogu tegevus on tänaseni tulutu. Olemasolev seadus ei ole ajakohane, takistab adekvaatselt töö tegemist ja ressursside kasutamist."
"Mõistame vajadust antud seaduse uuendamiseks ning avaldame kahetsust, et selleni jõudmine on viibinud," vastas sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin. Ta selgitas, et 2024. aasta oktoobris toimus sotsiaalministeeriumis oluline struktuurimuudatus, millega seoses vaadati üle töökorraldus ja vastutused tagamaks tervisevaldkonna töölaual olevate mahukate tegevuste tugevam prioriseerimine ja tulemuslikkus.
2025. aasta tööplaani surma põhjuste tuvastamise seaduse eelnõu koostamine vähenenud ressursi tõttu esialgu ei mahtunud.
"Hiljutised pöördumised rõhutavad aga teema olulisust ja aktuaalsust, mistõttu otsime praegu võimalusi eelnõu koostamise jätkamiseks," kinnitas Panjuškin. "Kui selline võimalus tekib, pöördume kõigi asjaosaliste poole, et jagada eelnõu värsket versiooni ning uuesti kooskõlastada seisukohad."