Millist antikoagulandiannust kasutada suure kordumisriskiga veenitromboosiga patsientidel?
Venoosse trombembooliaga (VTE) patsientidel, kellel on haiguse kordumise suure riski tõttu näidustatud pikendatud ravi, pole optimaalne raviannus teada. Prantsusmaal võrreldi nüüd nendel patsientidel standarddoosis ja redutseeritud doosis antikoagulantravi kasutamise tõhusust ja ohutust.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuring RENOVATE oli mitmekeskuseline randomiseeritud avatud disainiga, kuid tulemusnäitajate suhtes pimendatud uuring, mis viidi läbi 47 haiglas Prantsusmaal. Uuringusse haarati ambulatoorset ravi saavad vähemalt 18-aastased patsiendid ägeda sümptomaatilise venoosse trombembooliaga, mille hulka kuulusid kopsuarteri trombemboolia (KATE) või proksimaalne süvaveenitromboos (SVT). Patsiendid olid 6–24 kuu jooksul ilma katkestusteta tarvitanud standarddoosis antikoagulantravi ja neil oli näidustus pikendatud antikoagulatsiooniks. Pikendatud antikoagulantravi oli näidustatud, kui patsiendil oli esmakordne provotseerimata VTE, korduv VTE, püsivate riskitegurite olemasolu või loeti neid mingil muul kliinilisel põhjusel suure kordumisriskiga patsientideks. Uuritavad randomiseeriti 1 : 1 saama suukaudselt kas standard- või redutseeritud annuses apiksabaani (vastavalt 5 mg või 2,5 mg kaks korda päevas) või rivaroksabaani (vastavalt 20 mg või 10 mg päevas). Randomiseerimine kihitati uuringukeskuse, antikoagulandi preparaadi ja antiagregantravi kasutamise põhjal. Arstid ja uuritavad patsiendid teadsid, millist ravimit ja millises annuses kasutati. Sõltumatu uurijate komitee, kes ei teadnud randomiseerimise tulemust, hindas ravi ajal tekkinud korduvaid VTE episoode, kliiniliselt oluliste veritsuste esinemist ja kogusuremust. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli korduv sümptomaatiline VTE, sealhulgas korduv fataalne või mittefataalne KATE või isoleeritud proksimaalne SVT.
Vahemikus novembrist 2017 kuni juulini 2022 haarati uuringusse 2768 patsienti, neist 1383 redutseeritud ja 1385 standarddoosis antikoagulantravi gruppidesse. Uuritavatest 35% oli naissoost, jälgimisperioodi mediaankestus oli 37 kuud.
Korduv VTE tekkis 19-l redutseeritud annuses antikoagulantravi saanud patsientidest (kumulatiivne viie aasta avaldumus 2,2%) ja 15-l standarddoosi saanud patsientidest (kumulatiivne viie aasta avaldumus 1,8%). Kohandatud riskitiheduste HR oli 1,32 ja see ei olnud statistiliselt oluline erinevus.
Suuri või kliiniliselt olulisi veritsusi esines 96 patsiendil redutseeritud annuse grupist (viie aasta kumulatiivne avaldumus 9,9%) ja 154 patsiendil standarddoosi grupist (viie aasta kumulatiivne avaldumus 15%). Kohandatud riskitiheduste suhe oli 0,61 ja see oli statistiliselt oluline.
Kõrvaltoimeid tekkis 82%-l redutseeritud doosi ja 83%-l standarddoosi grupi patsientidest, kusjuures raskeid kõrvaltoimeid tekkis 27%-l redutseeritud doosi ja 30%-l standarddoosi grupi patsientidest. Uuringuperioodil suri 35 patsienti redutseeritud doosi grupist (viie aasta kumulatiivne avaldumus 4%) ja 54 patsienti standarddoosi grupist (viie aasta kumulatiivne avaldumus 6%).
Statistilistes analüüsides ei täitnud redutseeritud doosis antikoagulantravi eelnevalt kokku lepitud mittehalvemuse (non-inferiority) kriteeriumeid võrreldes standarddoosi kasutamisega VTE-ga patsientidel, kellel oli näidustus pikendatud antikoagulantravi kasutamiseks. Samas oli VTE kordumine mõlemas grupis harv ja redutseeritud doosi kasutamine vähendas kliiniliselt oluliste veritsuste esinemist märkimisväärselt, see on kaalukas argument redutseeritud doosis antikoagulantravi kasutamise poolt.
Edaspidised uuringud peaksid olema suunatud nende alagruppide väljaselgitamiseks, kes saavad redutseeritud doosis antikoagulantravi kasutamisest suurima võidu.
Allikas: Couturaud F, et al. Extended treatment of venous thromboembolism with reduced-dose versus full-dose direct oral anticoagulants in patients at high risk of recurrence: a non-inferiority, multicentre, randomised, open-label, blinded endpoint trial. Lancet. 2025 Mar 1; 405 (10480): 725–735.
