Milliseid kohustusi riiklik patsiendiohutuse andmekogu perearstidele kaasa toob?

Eesti Perearstide Seltsi esindajana Sotsiaalministeeriumi juurde loodud töörühma kuuluv perearst Katrin Martinson selgitab, kuhu on uue süsteemi loomisega tänaseks jõutud ning mida see perearstidele kaasa toob.

Riikliku patsiendiohutuse andmekogu (lüh POHAK) näol on tegemist on väga suure edasiminekuga tervishoiusüsteemis ja üldisemalt kultuursuses. Andmete kogumise eesmärgiks on neid analüüsida, neist õppida ning leida võimalused, et tõsiste ohujuhtumite kordumist vältida.

POHAK-isse peab iga tervishoiutöötaja (ja iga tervishoiuteenuse osutaja, lüh TTO) registreerima surma või raske tervisekahjustusega lõppenud juhtumid, mis kuuluvad mingisse kategooriasse järgnevast klassifikaatorite loetelust:

• kirurgiline või invasiivne protseduur teostatud valel patsiendil;
• kirurgiline protseduur teostatud valel kehaosal või organil;
• õigel patsiendil teostatud vale diagnostiline protseduur või mitteinvasiivne ravisekkumine;
• instrument või võõrkeha patsiendi organismis kirurgilise menetluse järgselt või menetlus selle eemaldamiseks;
• transfusioonireaktsioon AB0 sobimatusega seonduvalt peale vereülekannet;
• surm, kooma või tõsine tervisekahjustus vale ravimi või ravimiannuse manustamise tõttutervishoiuteenuse osutaja poolt;
• sünnitaja surm või tõsine haigestumine sünnitusel või selle järgselt;
• vastsündinu surm või püsiv kahjustus (üle 2500 g sünnikaaluga terve vastsündinu korral, välja arvatud kaasasündinud väärarendid või haigused);
• surm või tõsine vigastus patsiendi kukkumise tagajärjel tervishoiuasutuses;
• patsiendi suitsiid või suitsiidikatse tervishoiuasutuses;
• vägivalla akt hospitaliseeritud patsiendi suhtes tervishoiuasutuses;
• haiglas tekkinud lamatised;
• surm või tõsine vigastus tervishoiuteenuse osutamisega seotud transpordil (sealhulgas haigla siseselt või haiglate või haigla korpuste vahel);
• surm või tõsine kahjustus triaaži vea tõttu erakorralise meditsiini osakonna poolt või kiirabi osutamisel;
• patsiendi ootamatu surm või tõsine tervisekahjustus kirurgilise protseduuri ajal (välja arvatud juhul, kui see tuleneb patsiendi kliinilisest seisundist ja sellega seotud riskidest);
• muu põhjendamatult raske tervishoiuteenuse osutamise tagajärg, mis põhjustas patsiendi raske tervisekahjustuse ja mis oli tingitud heale kliinilisele tavale mitte vastavast sekkumisest või diagnoosi või ravi veast.

POHAK-it haldab Terviseamet ning andmed esitatakse sinna iseteeninduse kaudu. Hetkel on käimas POHAK-i testimisjärgsed muutmistööd.

Tervishoiutöötaja kaitse

Andmed esitatakse POHAK-isse isikustamata kujul ehk need ei ole seotud patsiendi ega juhtumiga seotud tervishoiutöötaja(te)ga. TTO poolt on kohustatud andmeid esitama kõik tervishoiutöötajad, õigus selleks on ka TTO volitatud isikutel (näiteks assistentidel, haldusjuhtidel jt).

POHAK-isse esitatakse andmed juhtumi kohta esimesel võimalusel raviepisoodi/haigusjuhu lõppedes või juhtumi avastamise järgselt. Kui analüüsimise käigus ilmneb lisateavet, saab andmeid täiendada kahe aasta jooksul. Iga TTO, sh perearstikeskus/tervisekeskus näeb POHAK-is enda esitatud andmeid.

Kui on aset leidnud ülalolevas loetelus leiduv raske tulemusega juhtum ning tervishoiutöötaja on selle raporteerinud, siis ei algatata juhtunu alusel korrakaitseorganite poolt järelevalvemenetlust ning töötajat ei saa karistada töölepingu ülesütlemisega (v.a erandjuhud nagu joobes töötamine, tahtlikkus, ilmne kliinilise hea tava rikkumine).

Perearstikeskustes/tervisekeskustes tekib selliseid juhtumeid harva. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et juhtumi peab alati POHAK-is registreerima.

Millele tähelepanu pöörata?

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel on TTO-l kohustus registreerida tervishoiuteenuse osutamisel aset leidnud patsiendiohujuhtumeid (lüh POJU), neid analüüsida ja töötada välja meetmed juhtumite kordumise vältimiseks.

Asutusesiseselt registreeritakse andmed isikustatult (kellega juhtus, millistel asjaoludel ning milline töötaja oli kaasatud). Surma või raske tervisekahjustusega lõppenud juhtumite andmed (vt nimekiri ülalpool) tuleb saata POHAK-isse, kus need, nagu mainitud, registreeritakse isikustamata kujul. Kui aga selline juhtum tekib, siis on Terviseametil õigus juhtumi kohta täiendavat infot küsida ning teave peab TTO-l siis oma andmetest võtta olema. Ehk teisisõnuperearstikeskused/tervisekeskused peavad hakkama ise oma keskustes patsiendiohujuhtumeid märkama, asutusesiseselt registreerima, arutama ja nendest õppima.

POHAK-is on olemas tehniline võimalus registreerida asutusesiseselt ka kõiki muid (mitte ülalolevas loetelus olevaid raskeid) juhtumeid, kuid ikka peab leiutama/arendama asutusesisese paralleelsüsteemi, kus POHAK-is oleva juhtumi kohta saab märkida ära selle juhtumiga seotud patsiendi ja töötaja(te) andmed. Meil hetkel sellekohast töövahendit ühiselt kasutamiseks ei ole.

Oleme IT nõukojale esitanud ettepaneku, et perearsti tarkvara juurde loodaks selleks sobilik töövahend, kuid sel teel on astutud pelgalt esimesed sammud.

Seega tuleb alates 1. novembrist igas keskuses leida asutusesiseselt POJU-de registreerimiseks mingi esialgne võimalus.

TTO-sisesel registreerimisel ja menetlemisel on olulisim talletada juhtumi asjaolud mis juhtus, patsiendi andmed, registreerija andmed, kes olid veel seotud (raporteerimise osa), milline oli juhtumi tulemus ja milliseid meetmeid/tegevusi kasutatakse kordumise vältimiseks (analüüsimise ja menetluse osa).

Peame õppima ja meeskonda õpetama oma töös juhtumeid märkama ning neid ka registreerima ja regulaarselt arutama. Perearstikeskusetes/tervisekeskustes on hea tava, et patsiendiohutusealast tegevust veab keegi meeskonna liikmetest, nii ütleb ka meie praksiste kvaliteedijuhend (2018).

Oleme seltsi nimel esitanud ettepaneku, et meile (TTO-dele) kohanduks ainult POHAK-isse raporteerimise kohustus. Kas ja mil moel see ettepanek valdkonda reguleerivasse määrusesse sõnastatud saab, me seni ei tea. Kuid sisuliselt ei muuda määrus midagi, sest kui ka sellisel juhul meilt täiendavat infot päritakse, peame oskama vastata, kellega juhtus, kes olid osalised ja mida me juhtumiga asutusesiseselt ette võtsime.