Millised tegurid ennustavad COVID-19 vaktsineerimisega saadud kaitset?
Itaalias Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga tehtud uuring näitas, et humoraalne immuunvastus ehk antikehade teke COVID-19 vaktsineerimise järgselt võib olla tagasihoidlikum inimestel, kes on suurema kehamassiga, vanemad ja meessoost. Uuringut ei ole veel teiste teadlaste poolt retsenseeritud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuringus osales 248 tervishoiutöötajat (158 naist ja 90 meest), kes said kaks doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini 21-päevase vahega. Uuritavatelt võeti uuringu alguses ja seitse päeva pärast teist vaktsiinidoosi vereproovid ja ninaneelukaaped. 26 osalejat olid rasvunud.
Pärast teist süsti tekkisid antikehad 99,5%-l vaktsineeritutest, antikehi ei leitud vaid ühel inimesel. Vaktsineerimisega tekkis kõrgem antikehade tase (keskmiselt 285 AU/ml) kui COVID-19 põdemise järselt plasmast leitav (keskmiselt 39 AU/ml). Ninaneelust ei leitud PCR-testiga SARS-CoV-2 mitte ühelgi uuritaval.
SARS-CoV-2 vastaste antikehade tiiter oli selgelt kõrgem noorematel, naissoost ja normaalse või madala kehamassiindeksiga uuritavatel. Vaktsineerimisega tekkis madalam antikehade tiiter ka hüpertensiooniga osalejatel, kuid see erinevus ei olnud enam oluline pärast seda, kui võeti arvesse ka osalejate vanust.
Antikehade tiitrid vanusest sõltuvalt:
- ≤ 37-aastastel 453 AU/ml
- 37-47-aastastel 330 AU/ml
- 47-56-aastastel 239 AU/ml
- > 56-aastastel 182 AU/ml
Antikehade tiitrid soost sõltuvalt:
- naistel 338 AU/ml
- meestel 212 AU/ml
Antikehade tiitrid kehamassiindeksist sõltuvalt:
- KMI < 18 kg/m2 – 455 AU/ml
- KMI 18,5-24,9 kg/m2 – 325 AU/ml
- KMI ≥ 30 kg/m2 – 167 AU/ml
Rasvumine on COVID-19 raske kulu ja suremuse oluline ennustaja. Krooniline madala aktiivsusega põletik võib mõjutada immuunvastust viirusele ja vaktsineerimisele. Varasemast on teada, et rasvunutel tekib kehvem immuunvastus ka pärast gripi, B-hepatiidi ja marutõve vastaseid vaktsineerimisi.
Ka Pfizer/BioNTechi vaktsiini III faasi kliinilises uuringus analüüsiti vaktsiini tõhusust kehamassiindeksiga seoses ja leiti, et rasvumine ei mõjutanud seda, kui palju vaktsineerimine kaitses sümptomaatilise COVID-19 nakkuse eest.
Uuringu tulemusi peaks kordama suuremates töödes. Antikehade tiitri erinevuse mõju vaktsiinist saadavale kliinilisele efektiivsusele pole teada, kuid töö tulemused viitavad, et rasvunud ja eakate inimeste vaktsineerimisest saadud kaitset peaks monitoorima ja samuti peaks hindama tõhustusdooside vajadust nendel inimestel.
Pellini R, et al. Obesity may hamper SARS-CoV-2 vaccine immunogenicity. MedRxiv. 2021 Feb 26. doi: 10.1101/2021.02.24.21251664.