Millised on Tervisekassa eelarve võimalikud kärpekohad?

Tervisekassal on järgmise aasta eelarvest puudu ligi 190 miljonit eurot ning valitsuses arutatakse, kuidas ja millisel määral seda puudujääki katta, vahendab ERR.

Millised võimalusi vaagitakse?

• Raha oleks võimalik võtta Tervisekassa reservist, mille suurus on ligi 700 miljonit eurot. Rahandusminister Jürgen Ligi suhtub aga plaani skeptiliselt ning ootab, et kõik valdkonnad oma kulusid kärbiksid.
• Rahastada vähem uusi teenuseid. Näiteks tuuakse sügisel tervisekassa nõukogule heakskiitmiseks järgmise aasta tervishoiuteenuste loetelu, mis läheks edasi valitsusse kinnitamiseks. Kõikide seal hetkel plaanitud teenuste aastane eelarvemõju on umbes üheksa miljonit eurot.

• Kui kärpeülesanne peaks olema väiksem, näiteks kümme miljonit eurot, vaataks tervisekassa eeskätt selliste kärbete suunas, mille puhul ei peaks tervishoiuteenuste lepingumahte vähendama.
• Kokkuhoiukohana nähakse ka plaanitud ennetusprojektide (nt kopsuvähi sõeluuringu) ära jätmist.
• Veel üks võimalus lepingumahte vähendamata tervisekassa kulusid koomale tõmmata oleks vaadata üle perearstide kvaliteedisüsteem.
• Alternatiiv oleks seegi, kui mitte katta teenuseosutajatele järgmise aasta keskpaigas asetleidvat kaheprotsendilist käibemaksutõusu. See tooks järgmise poole aasta jooksul tervisekassale kokkuhoidu ligi kuus miljonit eurot.
• Arutatud on ka arsti visiiditasu tõstmist, mis aitaks haiglatel paremini toime tulla, kui tervisekassa jätab mingid hinnatõusud täiel määral katmata. Praegu on ministri määrusega kehtestatud visiiditasu viis eurot.
• Suurema kärpeülesande korral on reaalne kokkuhoiukoht siiski vähendada tervishoiuteenuste osutajatega lepingumahte. Sellisel juhul jääks ootele plaaniline ravi, mis ei vaja meditsiinitöötaja hinnangul kohest sekkumist. Tervishoiuteenused moodustavad tervisekassa eelarvest kokku ligi 80 protsenti ehk järgmisel aastal veidi üle 1,9 miljardi euro.

Täispikka usutlust Tervisekassa juhatuse liikme Pille Banhardiga saab lugeda ERR-ist.