Milline on olnud põgenike mõju riigi tervishoiukuludele?
Ukrainas puhkenud sõda on toonud Eestisse kümneid tuhandeid Ukraina sõjapõgenikke, kellele on riigi poolt tagatud esimeseks aastaks ajutine kaitse, mis annab neile samad õigused Eesti elanikega.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Nende inimeste kasutatavad tervishoiuteenused suurendavad Tervisekassa tervishoiukulusid, mida katavad osaliselt tulud – tööle asunud põgenike töötasult laekuvad maksud ja riigi poolt makstavad eraldised sõjapõgenikest töötute ja mittetöötavate vanaduspensionäride eest.
30. juuni seisuga oli Eesti vastu võtnud 44 901 sõjapõgenikku, kellest oli saanud ajutise kaitse 27 393 isikut. Neist 22 888 inimesel ehk 84%-il Eestis vastu võetud sõjapõgenikest oli 30. juuni seisuga ravikindlustus.
Ukraina sõjapõgenikega seotud mõju Tervisekassa tervishoiuteenuste eelarvele oli esimesel poolaastal kokku ligi 3,1 miljonit eurot ehk 0,5%.
Kõige enam vajasid sõjapõgenikud esimesel poolaastal ambulatoorse eriarstiabi teenuseid: kokku 10 752 sõjapõgenikku, neist 40% ehk 4320 olid lapsed. Kokku tasus Tervisekassa sõjapõgenike ambulatoorse eriarstiabi teenuste eest esimesel poolaastal 1,9 miljon eurot.
Perearsti vastuvõtul käis 4255 sõjapõgenikku, seejuures ligi pooltel juhtudel vajasid perearstiabi kuni 18-aastased lapsed ja noored. Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele ning perearstikeskusel on võimalus osutada vastuvõttu teenusepõhiselt. Sõjapõgenike perearstiabi eest tasus Tervisekassa esimesel poolaastal kokku 71 tuhat eurot.
Statsionaarset eriarstiabi vajas 435 sõjapõgenikku, sh 190 last, kelle ravi eest tasus Tervisekassa üle miljoni euro. Sealhulgas tasuti esimesel poolaastal 114e mittekindlustatud sõjapõgeniku vältimatu ravi eest 479 tuhat eurot. Summa moodustab esimesel poolaastal pea poole sõjapõgenikele osutatud statsionaarse eriarstiabi kuludest, kuna Eestisse saabudes võttis ajutise elamisloa taotlemine aega ning ajutise kaitse taotluse rahuldamiseni saadi vajaminevat abi vältimatu abina.
Ukraina sõjapõgenike üldise tervisekontrolli eest tasus Tervisekassa esimesel poolaastal ligi 1,3 miljonit eurot. Kokku käis üldises tervisekontrollis üle 6000 sõjapõgeniku, sh ligi 1600 last. Üldine tervisekontroll on tasuta nii neile, kes jäävad siia viisavabalt, kui ka neile, kes taotlevad ajutist elamisluba.
Tasuta üldine tervisekontroll on kättesaadav kõigis piirkondades üle terve Eesti.
Ukraina sõjapõgenike esmase tervisekontrolli läbiviimise eest tasub Tervisekassa kiirabile vastavalt brigaadide arvule. Esimeses kvartalis tasuti kiirabile kaheksa lisabrigaadi eest, sh vastuvõtupunktis
meditsiinitöötajate tasustamise eest, üle 300 tuhande euro.
Lisaks hüvitab Tervisekassa Ukraina sõjapõgenikele samadel alustel Eestis ravikindlustust omavate inimestega ka retseptiravimid. Seejuures tohivad apteekrid aktsepteerida ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Esimesel poolaastal hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 5400 inimesele ligi 186 tuhande euro ulatuses. Kokku hüvitati üle 15 000 retsepti, millest pea pooled oli välja kirjutatud perearstide poolt.
Covid-19 vastu vaktsineeriti 617 inimest, neist 32 olid kuni 18-aastased lapsed ning 585 täiskasvanud.