Millega tegelevad haiglas töötavad koduõed?

Koduõe tööst ja ülesannetest rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) kommunikatsioonijuht Inge Suder õendusabikliiniku juht Eha Rumbergiga. Lugu ilmus algselt ITK Sõnumites.

Koduõenduse esmane eesmärk on anda inimesele võimalus võimalikult kaua kodus elada, säilitades talle sealjuures turvalise keskkonna ja terviseseisundi. Koduõendusteenus on mõeldud neile, kes ei vaja haiglaravi, vaid õendusabi, kuid kel ei ole võimalik ise arsti või õe vastuvõtule minna.

Eha Rumberg märkis, et koduõe patsientideks võivad olla näiteks kroonilisi haigusi põdevad inimesed haiguse ägenemise perioodil, haavaravi vajavad patsiendid, kodust toetusravi vajavad vähihaiged, puudega või neuroloogilise kahjustusega inimesed.

Ka liikumispiirang on väga oluline kriteerium. Mõnel juhul on ka põhjuseks, miks ei suudeta kodust välja minna, inimese vaimne seisund, näiteks erinevad hirmud. Patsiendi liikumispiirang võib olla ka ajutine, näiteks kvalifitseerub koduõe patsiendiks operatsiooniärgne patsient, kellelt on vaja eemaldada haavaõmblused või kelle haavu on vaja sidumas käia.

„Väga oluline on, et patsient ja tema perekond on koduõendusteenusega nõus ja valmis koostööd tegema,“ rõhutab Rumberg ja lisab, et ka patsiendi kodune keskkond peab võimaldama vajalike õendustoimingute ja protseduuride osutamist.

„Meil oli kord juhus, kus koduõde läks patsienti koju siduma ja toas käis pidu. Siis tõsteti korrusmaja koridori taburet, pandi jalg selle peale ja öeldi: „Palun seo!““ meenutab ta markantset juhtumit. „Õnneks on sellised olukorrad siiski väga harvad.“

Vastavalt arsti ettekirjutusele

Õde osutab koduõendusteenust vastavalt arsti saatekirjale, kuhu on märgitud patsiendi terviseprobleemid ja see, millist ravi ja kui sageli ta vajab. Esimesel visiidil koostatakse patsiendi juures õendusplaan ja selle toel asutaksegi tööle.

Enamasti vajab patsient koduõe visiite kaks-kolm korda nädalas, aga on ka neid, keda õde külastab viis korda nädalas. On patsiente, kelle probleemid saab lahendada mõne visiidiga, aga ka neid, kelle juures käib pereõde aastaid.

Eha Rumberg tõi välja, et ITK-s osutab koduõendusteenust 14 koduõde, kuigi mitte täiskoormusega. „Igaühe hoole all on keskmiselt neli kuni seitse patsienti. Iga juhtum on individuaalne. Kui oleme arstilt saatekirja saanud, helistame patsiendile või tema kontaktisikule ette ja lepime teenuse korraldamises täpsemalt kokku.“

Kindlasti peab arvestama ka individuaalsusega. Eha Rumberg rõhutab koduõe empaatilisuse olulisust: „Iga haige tahab tunda, et õde keskendub talle ning peab tema muresid ja nende lahendamist oluliseks. Et õel on aega teda kuulata.“ Koduõendus seda võimaldabki, sest kodus on õel ainult üks patsient kellega tegeleda ja kelle jaoks olemas olla.