Miks usuvad inimesed alternatiivmeditsiini?

Artikli, mis ilmus ajakirja Perearst 2025. aasta jaanuarinumbris, autoriks on Ave Eesmaa (PhD, juhatuse liige, MTÜ Vox Rationis; arstiteadusüliõpilane, Tartu Ülikool). Perearsti ja teiste ajakirjade tellimuse saab soovi korral vormistada SIIN.

Kuigi mõisteid „libameditsiin“ ja „alternatiivmeditsiin“ kasutatakse mõnikord sünonüümidena, on nende vahel siiski mõningaid erinevusi.

Alternatiivmeditsiin on laiem mõiste, mis hõlmab diagnostika, profülaktika ja ravi meetodeid, mille toimimisel puudub üldtunnustatud teaduslik põhjendus ning mida kasutatakse tõenduspõhise meditsiini asemel või kõrval. See võib sisaldada erinevaid praktikaid, nagu nõelravi või taimsete preparaatidega ravimine.

Libameditsiin seevastu on kitsam, pigem negatiivse tähendusega termin, millega viidatakse meditsiinipraktikatele, mis on teaduslikult põhjendamata ja potentsiaalselt ohtlikud. See hõlmab sageli petturlikke, eksitavaid ravimeetodeid, nagu kärbseseene ekstrakti sisaldavate toodete tarbimine või vähi „juurpõhjuse“ otsimine tõenduspõhise ravi asemel.

Eraldi mõistena tuleb välja tuua komplementaar- ehk täiendmeditsiin, mis on ravimeetodite ja -praktikate kogum, mida kasutatakse koos tõenduspõhise meditsiiniga, kuid mis ei kuulu tavapärase biomeditsiini valdkonda. Komplementaarmeditsiini näitena võib tuua erinevad massaažitehnikad.

Siinses artiklis on alternatiivmeditsiini mõistet kasutatud nn vihmavarjuterminina, mis hõlmab ka libameditsiini ja komplementaarmeditsiini mõisteid.

Alternatiivmeditsiin ja tõenduspõhine meditsiin on seega kaks vastandlikku lähenemist tervishoiule. Kuigi tõenduspõhine meditsiin tugineb teaduslikku meetodit rakendanud uuringutele ja tõenditele, usub suur osa inimesi endiselt alternatiivmeditsiini tõhususse.

Kognitiivsed kalduvused

Aßmann ja Betsch leidsid oma 2023. aastal avaldatud uuringus, et inimesed, kes usuvad komplementaar- ja alternatiivmeditsiini (KAM), omavad teatud kognitiivseid kalduvusi, mis panevad neid maailma teisiti tajuma (1). Nende hulka kuuluvad järgmised omadused.

Ontoloogiline segadus (ontological confusion): kalduvus omistada elututele objektidele või abstraktsetele mõistetele elusolendite omadusi.

Illusoorne mustrite tajumine (illusory pattern perception): kalduvus näha tähenduslikke mustreid juhuslike sündmuste vahel.

Vajadus kognitiivse selguse järele (need for cognitive closure): soov jõuda kiiresti kindlate järeldusteni, vältides ebakindlust.

Väiksem vajadus kognitsiooni järele (need for cognition): vähene huvi keeruliste probleemide lahendamise vastu.

Need kognitiivsed kalduvused võivad soodustada usku alternatiivmeditsiini, kuna see pakub sageli lihtsaid ja näiliselt intuitiivseid seletusi keerulistele terviseprobleemidele.

Religioossed ja spirituaalsed uskumused mängivad samuti olulist rolli alternatiivmeditsiini uskumises. Usk surmajärgsesse ellu on üks tugevamaid korrelatsioone alternatiivmeditsiini uskumisega (1). Samuti on positiivne seos religioossuse ja alternatiivmeditsiini uskumise vahel. Inimesed, kes on religioossemad või usuvad spirituaalsetesse kontseptsioonidesse, on altimad uskuma ka alternatiivmeditsiini. Seda seost võib ehk selgitada asjaolu, et paljud alternatiivmeditsiini vormid reklaamivad ennast holistilisel maailmavaatel põhinevatena, rõhutades vaimu, keha ja hinge ühtsust. See lähenemine resoneerub sageli religioossete ja spirituaalsete uskumustega, mis samuti keskenduvad inimese terviklikkusele.

Isiksuseomadused

Samuti on leitud seoseid teatud isiksuseomaduste ja alternatiivmeditsiini uskumise vahel. Näiteks tõi Aßmanni ja Betschi uuring välja suurema sotsiaalsuse, vähesema aususe ja tagasihoidlikkuse ning suurema surmahirmu (1). Need isiksuseomadused võivad muuta inimesed vastuvõtlikumaks alternatiivmeditsiini ideedele, eriti kui need rõhutavad holistilist lähenemist ja looduslikke ravimeetodeid. Üks huvitav leid on ka seos optimismi ja alternatiivmeditsiini uskumise vahel. Inimesed, kes hindavad end optimistlikumaks, usuvad suurema tõenäosusega alternatiivmeditsiini tõhususse (1). See võib tuleneda sellest, et optimistlikud inimesed on altimad uskuma ravimeetodite potentsiaali, isegi kui nende tõhususe kohta puuduvad veenvad tõendid.

Sotsiaaldemograafilised tegurid

Alternatiivmeditsiini uskumine on seotud ka mitmete sotsiaalsete ja demograafiliste teguritega. Uuringud on näidanud, et teatud rühmad on altimad uskuma ja kasutama alternatiivmeditsiini. Näiteks on leitud, et naissugu oli üks olulisemaid ennustajaid alternatiivmeditsiini uskumises (1). Seda võib selgitada asjaolu, et naised on üldiselt terviseteadlikumad ja otsivad aktiivsemalt erinevaid ravivõimalusi.

Uurides vanuse mõju alternatiivmeditsiini uskumisele on mõned uuringud leidnud positiivse seose vanuse ja alternatiivmeditsiini uskumise vahel, kusjuures kõrgemas vanuses inimesed usuvad alternatiivmeditsiini tõenäolisemalt (1, 2). Samas teistes uuringutes ei ole leitud olulist seost (3, 4). See võib viidata sellele, et vanuse mõju võib sõltuda konkreetsest kultuurilisest ja sotsiaalsest kontekstist.

Hariduse mõju alternatiivmeditsiini uskumisele on samuti ebaselge. Kuigi osad uuringud on leidnud negatiivse seose haridustaseme ja alternatiivmeditsiini uskumise vahel (1, 5), ei ole see seos alati järjepidev. Mõned uuringud ei ole leidnud mingit korrelatsiooni haridustaseme ja alternatiivmeditsiini uskumise vahel (2, 3). See võib viidata sellele, et alternatiivmeditsiini uskumine ei ole tingimata seotud teadmiste puudumisega, vaid pigem erinevate maailmavaadete ja väärtustega.

Rahulolematus tõenduspõhise meditsiiniga

Mõned uuringud näitavad, et usk alternatiivmeditsiini ei ole tingimata otseses korrelatsioonis inimeste rahuloluga tõenduspõhise meditsiiniga (3). Rahulolust enam määrab usku alternatiivmeditsiini pakutav, potentsiaalselt näiline sobivus inimese isiklike veendumuste ja väärtusruumiga (1, 3). Samas, seda väikest hulka inimesi, kes kasutavad peamiselt või ainult alternatiivmeditsiini, iseloomustab suurem usaldamatus ja rahulolematus tõenduspõhise meditsiiniga (3). Rahulolematust tõenduspõhise meditsiiniga võivad soodustada mitmed tegurid.

Piiratud aeg ja tähelepanu arstivisiidil

Paljud patsiendid tunnevad, et traditsioonilises meditsiinis ei ole arstidel piisavalt aega nende kuulamiseks ja nende muredesse süvenemiseks. Riikliku regulatsiooni ja rahastusmudeli puudumise tõttu on alternatiivmeditsiini praktiseerijatel potentsiaalselt aega pakkuda pikemaid konsultatsioone, mis võimaldab patsientidel tunda end kuulatuna ja väärtustatuna. Steinkopfi teooria kohaselt on teatud haigussümptomid evolutsiooni käigus kujunenud signaalideks, mis annavad kaaslastele märku abivajadusest. Need sümptomid, nagu valu ja palavik, on ühtlasi organismi kaitsereaktsioonid, mis võivad olla võimendunud, et olla signaalidena veenvamad. Teooria selgitab platseeboefekti kui organismi reaktsiooni hoolitsusele ja tähelepanule, mis evolutsioonilises minevikus olid peamised ravivormid. See teooria aitab mõista, miks tänapäeva tõenduspõhises meditsiinis, kus kohati puudub piisav inimlik kontakt ja hoolitsus, võib platseeboefekt olla vähem tõhus, soodustades niimoodi inimeste pöördumist alternatiivmeditsiini praktiseerijate poole (6).

Kõrvaltoimed ja „imeravimid“

Mure tõenduspõhise meditsiini ravimite kõrvaltoimete pärast ja tunne, et ravimeid kirjutatakse välja liiga kergekäeliselt, võib samuti suunata inimesi alternatiivmeditsiini poole. Alternatiivmeditsiin rõhutab sageli „looduslikke“ ja „ohutuid“ ravimeetodeid, mis tunduvad paljudele atraktiivsemad. Tõenduspõhine meditsiin võib olla ka piiratud oma võimes ravida või leevendada teatud kroonilisi haigusi. Alternatiivmeditsiini ja eriti libameditsiini praktiseerijad ei ole aga oma lubadustes piiratud eetikapõhimõtetega ega tõenduspõhisusega ning võivad seetõttu anda abivajajale lootust ebatõenäolisele imetulemusele. See võib viia patsiente otsima alternatiivseid lahendusi, eriti kui nad tunnevad, et tavameditsiin ei suuda neid aidata.

Kulud alternatiivmeditsiinile

Kuigi paljud inimesed usuvad, et alternatiivmeditsiin on soodne, näitavad uuringud, et see ei pruugi alati nii olla, sest alternatiivmeditsiini kasutamine võib kaasa tuua nii isiklikke kui ka ühiskondlikke kulusid.

Ameerika Ühendriikides kulutavad tarbijad igal aastal alternatiivmeditsiiniteraapiatele üle 34 miljardi dollari ehk 11% kõikidest kuludest, mida patsiendid ise meditsiinile tegid (out-of-pocket costs) (7). Austraalias olid 2000. aastal kulutused alternatiivmeditsiiniteraapiatele peaaegu neli korda suuremad kui avaliku sektori ehk riigi panus kõikide tervishoiusüsteemis kasutatud retseptiravimite kulude hüvitamiseks (8). Ka Eestis kulutavad tarbijad olulisi summasid alternatiivmeditsiini valdkonda kuuluvate erinevate teraapiate ja toidulisandite peale. Seega on alternatiivmeditsiin selle praktiseerijatele oluline sissetulekuallikas ja tarbijatele märkimisväärne kuluallikas.

Lisaks isiklikele kuludele võib alternatiivravi kasutamine tuua kaasa nii otseseid kui ka kaudseid ühiskondlikke kulusid. Näiteks tõenduspõhise ravi viibimisest või sellest loobumisest tingitud haiguse progressioon ja kallimate ravimeetodite vajadus edaspidi. Seega ei saa alternatiivmeditsiini pidada tingimata soodsamaks kui tõenduspõhist meditsiini.

Haiguste iselimiteeruvus

Üks oluline tegur, mis võib soodustada usku alternatiivmeditsiini tõhususse, on paljude haiguste iselimiteeruv kulg. Paljud tervisehäired, eriti kergemad nakkushaigused, paranevad aja jooksul iseenesest, sõltumata rakendatud ravimeetoditest. Paraku on inimestel loomulik kalduvus näha põhjuslikke seoseid sündmuste vahel, isegi kui need on tegelikult juhuslikud. Seda nähtust nimetatakse põhjuse-tagajärje seose illusiooniks. Alternatiivmeditsiini kontekstis võib see tähendada, et inimesed omistavad oma paranemise kasutatud alternatiivsetele ravimeetoditele, isegi kui tegelikult oleks haigus paranenud iseenesest.

Platseeboefekt

Platseeboefekt mängib olulist rolli paljude alternatiivmeditsiini vormide tajutavas tõhususes. Usk ravi tõhususse võib iseenesest tuua kaasa positiivseid tervisemõjusid, isegi kui ravil endal puudub otsene füsioloogiline toime. Platseeboefekt võib olla eriti tugev alternatiivmeditsiini korral, kuna see sageli hõlmab pikki konsultatsioone, personaalset tähelepanu ja holistilist lähenemist, mis võivad suurendada patsiendi usku ravi tõhususse (6). Samas on platseeboefektil koht tõenduspõhises meditsiinis, sest ka seal on oluline patsiendi suhtumine ja usk ravi tõhususse. Samuti peavad uued ravimikandidaadid kliiniliste uuringute käigus osutuma tõhusamaks kui vastav platseeboravim või -protseduur.

Järeldused ja soovitused

Alternatiivmeditsiini populaarsus, vaatamata tõenduspõhise meditsiini selgetele eelistele, on multifaktoriaalne nähtus, mis tuleneb mitmetest psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest. Kuigi alternatiivmeditsiin võib pakkuda mõningaid eeliseid, nagu patsientide suurem kaasatus ja holistiline lähenemine tervisele, on oluline pidada meeles, et paljudel alternatiivmeditsiini vormidel puuduvad teaduslikud tõendid nende tõhususe kohta. Lisaks rakendatakse holistilise lähenemise põhimõtteid ka tõenduspõhises meditsiinis, näiteks peremeditsiini erialal on oluline vaadata patsienti kui tervikut.

Järgnevalt mõned soovitused tõenduspõhise meditsiini praktiseerijatele ja tervishoiupoliitika kujundajatele.

• Parandada kommunikatsiooni patsientidega, pühendades võimalusel rohkem aega nende murede kuulamisele ja selgitades põhjalikult, kuid patsiendi soovidele ja võimekusele vastavalt ravivõimalusi.
• Jätkuvalt kasutada tõenduspõhiseid holistilisi lähenemisviise tavameditsiini praktikas, et vastata patsientide vajadusele tervikliku ravi järele.
• Suurendada teadlikkust alternatiivmeditsiini võimalikest ohtudest ja kuludest, nii individuaalsel kui ka ühiskondlikul tasandil.
• Edendada tervisealast kirjaoskust ja kriitilist mõtlemist, et aidata inimestel eristada tõenduspõhiseid ravimeetodeid ebatõhusatest alternatiividest.

Kokkuvõttes on oluline leida tasakaal patsientide eelistuste austamise ja tõenduspõhise meditsiini edendamise vahel. Avatud dialoog, parem kommunikatsioon ja patsiendikeskne lähenemine võivad aidata vähendada lõhet alternatiivmeditsiini ja tõenduspõhise meditsiini vahel, tagades samal ajal patsientidele parima võimaliku tervishoiu.

Kasutatud kirjandus

Aßmann L, Betsch T. Medical decision making beyond evidence: Correlates of belief in complementary and alternative medicine (CAM) and homeopathy. PLoS One. 2023; 18 (4): e0284383.

Van Den Bulck J, Custers K. Belief in complementary and alternative medicine is related to age and paranormal beliefs in adults. Eur J Public Health. 2010;20 (2): 227–230.

Astin JA. Why patients use alternative medicine: results of a national study. JAMA. 1998; 279 (19): 1548–1553.

McMahan S, Lutz R. Alternative Therapy Use among the Young-Old (Ages 65 to 74): An Evaluation of the MIDUS Database. Journal of Applied Gerontology. 2004; 23 (2): 91–103.

Education level, interest in alternative medicine among factors associated with believing misinformation. https://www.apa.org/news/press/releases/2021/03/education-alternative-me...

Sepp T. Miks usaldatakse alternatiivmeditsiini? — Sirp. 2016 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/miks-usaldatakse-alternatiivm...

Herman PM, Craig BM, Caspi O. Is complementary and alternative medicine (CAM) cost-effective? a systematic review. BMC Complement Altern Med. 2005; 5: 11.

MacLennan AH, Wilson DH, Taylor AW. The escalating cost and prevalence of alternative medicine. Prev Med. 2002; 35 (2): 166–173.