Mikroplast on ajus sügavamal, kui seni teada
Eelmisel aastal leiti esmakordselt mikroplasti inimeste ajust, täpsemini haistmissibulast, mis viis oletusele, et plast hingatakse sisse ja jõuab sealtkaudu ajju. Nüüd leiti mikro- ja nanoplasti aga hoopis sügavamalt ajukoest, mis oletatavasti on läbinud hematoentsefaalbarjääri. Selgub, et plasti kogused inimeste ajudes on aasta-aastalt suurenenud. Selle kõige tervisemõjud on veel teadmata.
Mikroplast koosneb väikestest plastitükkidest, mille mõõtmed jäävad alla viie millimeetri. Nanoplast on veel väiksem, olles mõõtmetelt vaid murdosa juuksekarva läbimõõdust. Plastist valmistatud esemed (kilekotid, veepudelid, rehvid, polüestrist riided jm) lagunevad väikesteks plastitükkideks või -kiududeks, mis jõuavad meie toitu, vette ja õhku. Plasti tootmine kahekordistub maailmas iga 10-15 aastaga, mis tähendab, et inimeste, loomade ja looduskeskkonna ekspositsioon plastile on järjest suurenenud. Mikroplasti on viimastel aastatel leitud inimeste maksast, platsentast, verest, testistest, aterosklerootilistest naastudest ja ajust.
Käesolevalt analüüsiti 52 aju, millest 28 pärinesid lahangutelt 2016. aastal ja 24 lahangutelt 2024. aastal; lisaks uuriti ajukoeproove aastast 1997. Plasti leidmiseks kasutati üksteist täiendavaid meetodeid: pürolüüsigaaskromatograafia-massispektromeetria, nõrgendatud täieliku sisepeegelduse-Fourier' teisendusega infrapunaspektroskoopia ja energiadispersiivse spektroskoopiaga elektronmikroskoopia. Kõigi uuringumeetoditega kinnitati mikro- ja nanoplasti leidumine inimeste neerudes, maksas ja ajus.
Mikroplasti leidus kõikides ajudes, kuid 2024. aasta ajudes oli plasti kontsentratsioon suurem kui 2016. aasta omades; 1997. aasta proovidest leiti plasti vähem kui 2024. ja 2016. aasta ajudest. Plasti kogus ajus ei sõltunud inimese soost, vanusest või elukohast (ajud olid erinevatest USA osariikidest).
Leitud plast oli peamiselt polüetüleen. Vähem, kuid siiski märkimisväärsetes kogustes esines ka teisi polümeere. Ajukoes oli polüetüleeni 7-30 korda rohkem kui neerudes ja maksas, eeskätt oli see nanoskaalal mõõdetavate kildudena. Lisaks leiti plasti sügavamalt frontaalkoorest. Keskmiselt oli ühes ajus umbes seitsme grammi jagu plasti, kuigi teadlased ise ka ütlevad, et see võib olla üle hinnatud.
Dementsuse diagnoosiga inimeste ajudes oli plasti rohkem kui ilma dementsuse diagnoosita inimeste ajudes, kusjuures erinevused oli 2-10-kordsed. Märkimisväärsed plasti ladestused olid neil ajuveresoonte seintes ja immuunrakkudes. Dementsusega inimeste ajudes on raskusi puhastussüsteemidega, nii et pole teada, kas suuremad plastikogused ajus põhjustavad dementsust või on dementsusega ajudel hoopis raskem plastist vabaneda.
Plast esines väikeste kildude ja helveste kujul. Samal ajal on suurem osa teadusuuringutest läbi
viidud sfääriliste plastiosakestega. Erinevad plasti kujud võivad tähendada erinevaid tervisemõjusid, aga see on ainult oletus. Praegu on liiga vara, et mikro- või nanoplasti seostada kindlate kognitiivsete probleemidega.
Uuringu tulemused näitavad, et peame paremini tundma õppima, mil moel plast ajju jõuab, kuidas see ajus liigub ja kas või kuidas seda ajust välja saab. Samuti on oluline mõista plasti potentsiaalseid tervisemõjusid, eriti ajus. Selliste uuringute läbi viimisel on probleemiks see, et kontrollgruppe pole – kõik on plastile eksponeeritud.
Nihart AJ, et al. Bioaccumulation of microplastics in decedent human brains. Nat Med. 2025 Feb 3. doi: 10.1038/s41591-024-03453-1.
Samal teemal
-
Inimeste ajudest leiti mikroplasti
-
Aterosklerootilistes naastudes leiduv mikro- ja nanoplast mitmekordistab tüsistuste riski
-
Ülevaade: mobiiltelefonide kasutamine ei põhjusta ajuvähki ega vähki lastel
-
Aju plastilisust mõjutavad nii krooniline valu, stress, pikaajaline D-vitamiini puudus kui ka psühhostimulandid