Mihhail Kõlvart: linn jätkab Tallinna Haigla projekteerimisega ja loodab riigilt adekvaatseid finantseerimise otsuseid
“Meil ei ole valikut, peame Tallinna Haigla planeerimisega edasi minema, ja loodame, et mingi hetk tulevad ka riigilt adekvaatsed ja möödapääsmatud otsused seda haiglat finantseerida,” ütles täna Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Linn otsustas tulevikku vaadates jätkata haigla projekteerimisega, milleks kulub veel aasta. “Kui me seda praegu ei vii lõpuni, siis on lihtsalt miljonid maha visatud raha. Kui meil on olemas see projekt, siis meil tegelikult tekib mingi puhver,” selgitas linnapea, kelle sõnul on projekti ruumiline iga 10–15 ja tehnoloogiline iga 5–7 aastat.
Kui tuleb riigilt finantseerimise otsus, annab see võimaluse jätkata sealt, kus on pooleli jäädud, ja ei pea alustama algusest, mis tähendaks veel viit lisa-aastat. “See on palju parem variant. Kui mõne aasta pärast tuleb alustada, siis ei pea alustama jälle nullist.”
Kõlvart märkis, et kuigi linn võiks praegu öelda, et haigla ehitus pole linna mure ja riik võib selle üldse üle võtta, sest tervishoiuteenuste osutamine on riigi kohustus, ei saa sellist lähenemist lubada. “Kui Tallinna haiglat ei tule, siis 10 aasta pärast on praegused Tallinna keskhaiglate hooned amortiseerunud ja seal ei saa mitte ainult kvaliteetseid, vaid üldse enam tervishoiuteenuseid pakkuda. See on reaalsus. 10 aasta pärast tekib meil siis eksistentsiaalne probleem, mida edasi teha.” nentis Kõlvart ja kordas, et linn on valmis osalema selles projektis ja panustama eelarvest 50%.
Paraku teatas uus valitsus, et riik Tallinna Haigla ehitust rahaliselt ei toeta. “Aga nelja aasta pärast tuleb uus valitsus, võib-olla juba mõne aasta pärast... Tulevad uued poliitilised otsused. Ei saa niimoodi elada, et me kogu aeg lähtume sellest, mida järgmine valitsus otsustab. Mida me siis teeme selliste eksistentsiaalsete teenustega, lähtume poliitilisest olukorrast? Mis saab siis 10 aasta pärast, kui olukorra eest ei vastuta kindlasti praegune linnavalitsus ega riigi valitsus. Las nad siis vaatavad, mida selle olukorraga teha… Kas see oleks õige lähenemine? Arvan, et ei oleks,” arutles Kõlvart.