Mida võtsime kaasa välisvisiidilt Soome?

Autor: Henri Randla, Esmatasandi arengukava töörühma liige

Esmatasandi arengukava koostamise raames toimus tänavu 14.–15. märtsil välisvisiit Soome, mille korraldasid Madis Tiik, Siim Nahkur ja Tiina Unukainen. 14. märtsil külastasime Helsingis riiklike digiteenuste arendusettevõtet Digifinland ja meditsiinikirjastust Duodecim. 15. märtsil tutvusime Lappeenrantas Lõuna-Karjala tervishoiupiirkonna ehk EKSOTE sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostööga.

Osalesid Le Vallikivi, Reet Laidoja, Madis Tiik ja Henri Randla Eesti Perearstide Seltsist; Siim Nahkur Synbase’ist; Viljar Pallo ja Tõnis Jaagus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest; Maria Suurna, Laura Johanna Tuisk, Jaarika Järviste Tervisekassast.

Tervishoiukorraldus esmatasandil ja reform

Täiskasvanul on võimalus esmatasandi teenust saada erasektorist, töötervishoiuteenuste pakkuja juurest või kohaliku omavalitsuse tervisekeskusest. Lisaks on üliõpilastel võimalus esmatasandi teenuseid saada Ylioppilaiden Terveyspalvelute kaudu.

2022. aastal võeti vastu otsus viia ellu tervishoiureform, mille põhiline uuendus on tervishoiuteenuste osutamise kohustuse äravõtmine kohalikelt omavalitsustelt (192 omavalitsust) ja 22 piirkondliku tervishoiuteenuste ostmise keskuse loomine. Eesmärk on muuta raha kasutamine läbipaistvamaks ja efektiivsemaks ning tagada parem ja ühtlasem teenuse kvaliteet. Lisaks on mõte minna esmatasandil üle nimistupõhisele süsteemile. Kuidas see täpselt toimub, otsustatakse tervishoiupiirkonna tasandil ja ühtset riiklikku lähenemist ei toimu.

Suurim katsumus nimistupõhisele süsteemile üleminekul on Soome tervishoiu tööjõukriis. Ei jagu arste ega õdesid ning nimistuid ei ole võimalik täita. Hinnanguliselt on puudu 3000–4000 arsti, et olla võrreldaval tasemel Rootsi ja Taaniga. Teine probleem on riikliku sektori konkurents erasektori ja töötervishoiuarstidega. Uued tervishoiuteenuse piirkonnad käivitusid 1. jaanuaril 2023.

Igal piirkonnal on tervishoiukorralduses teatav autonoomia. Külastasime Lõuna-Karjala sotsiaal- ja tervishoiupiirkonda (EKSOTE), kus tänu sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koosrahastamisele on tervishoiuteenused hästi koordineeritud ja ressursse kasutatakse efektiivselt. Toimib n-ö ühe ukse poliitika tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda. Erakorraline patsient siseneb tervishoiusüsteemi taktikalise keskuse kaudu, kus tehakse esmane triaaž telefoni teel ja patsient suunatakse sobivale teenusele. Näiteks suunatakse mittespetsiifilise alaseljavaluga haige otse füsioterapeudile ilma arstivisiidita. Lisaks on olemas mobiilsed üksused, et osutada tervishoiuteenust kaugemal elavatele inimestele.

E-teenuste arendamine

Digiteenused luuakse tsentraalselt. Näiteks Digifinland, mille asutasid riik ja 22 tervishoiupiirkonda, arendab selliseid riiklikke teenuseid nagu Omaolo.fi. Edasi valib iga regioon ise, milliseid teenuseid ja kuidas integreerib. Enamasti on selleks loodud kohalikud haldusettevõtted, nagu Kaiku OY, kes lõpptarbijatele teenuseid pakuvad. Lokaalne IT-ettevõte moodustab vahekihi lõppkasutajate ja arendajate vahel, võimaldades paremini arvestada regiooni ja kasutajate tegelike vajadustega. Tänu sellele ühilduvad regiooni sees infosüsteemid hästi. Eestis sellist kihti ei ole ning jääb vajaka teenuste äriprotsessi ja sisu läbimõtlemisest enne arendust.

Samas on regioonide autonoomia ka probleem. Mõnest teenusest on arendatud mitu erinevat versiooni, mis omavahel kattuvad. Näiteks on mitmeid patsiendi terviseandmete süsteeme, mille vahel on patsiendi andmed jaotatud. On olemas regiooni tasemel süsteem ja eraldi riiklik süsteem (Kanta). Regiooni sees on patsiendi terviseandmed hästi kättesaadavad, kuid kui inimene vahetab regiooni, siis võib tekkida probleeme.

Arstide hulgas viiakse iga paari aasta tagant läbi elektroonsete haiguslugude rahulolu-uuringuid. Kasutajate hinnang esmatasandi suurima turuosaga tarkvaradele LifeCare ja Pegasos on halb. Sarnast uuringut oleks huvitav regulaarselt läbi viia ka Eestis, et saada selge ülevaade siinsel turul pakutavast.

Patsientidele mõeldud lahendused

Tutvusime Digifinlandi poolt alates 2019. aastast arendatava Omaolo teenusega, mille tõenduspõhise informatsiooni eest vastutab Duodecim. Tegemist on patsientidele mõeldud meditsiiniseadmega, mis sisaldab hierarhilisi küsimustikke sümptomite, abivajaduse hindamiseks ja tervisekontrolliks ning erinevaid patsiendi juhendamise programme. Kokku on loodud 17 erinevat terviseandmetega integreeritud FHIR-standardil jooksvat hierarhilist küsimustikku, millest üks on üldine ja teised spetsiifiliste kaebuste, nagu peavalu, kohta. Neid kasutatakse aastas kaks miljonit korda, 25%-l neist juhtudest saab patsient abi digikanalist. See aitab ära hoida 400 000 visiiti esmatasandisse aastas. Küsimustike tulemused on võimalik edastada tervishoiuteenuste osutajatele, mille põhjal saab patsient vastavad soovitused oma tervisemure käsitlemiseks. Iga regioon otsustab ise, milliseid juhiseid patsiendile antakse ja kuhu patsient edasi pöördub. Hierarhiliste küsimustike puudus on, et need eeldavad, et patsient teab oma probleemi nimetust või diagnoosi. Need ei võimalda üksikute kaebuste loetlemist ja võimaliku diagnoosi tuletamist lähtuvalt sisestatud sümptomitest.

116117 on Soome patsiendi nõuandeliin inimestele, kellel on kiireloomuline, kuid mitte eluohtlik probleem. See on sarnane Eesti 1220 nõuandetelefoniga. Helistajaid nõustavad õed. Patsiendi abivajaduse hindamisel saab tervishoiutöötaja abi Hoidonperusteet.fi teenuselt. Nõuandeliini number on riigis universaalne, kuid tervishoiuteenused on regioonipõhised. Olenemata laialdasest teavituskampaaniast riigis on endiselt probleem liiga suur 112 kõnede osakaal ja inimeste teadmatus nõuandeliinist.

Inimestele on veebi teel kättesaadavad mitmed juhendid ja abimaterjalid. Terviseraamatukogu (Terveyskirjasto.fi) infopangas on kirjeldatud erinevad uuringud, diagnoosid, laborianalüüsid ja tervisevaldkonna terminoloogia. Eestis sellist ühtset infobaasi ei eksisteeri. Lastega peredele annab nõuandeid raseduse, laste kasvatamise ja perekriisidega toimetulekuks Omaperhe.fi. Üldiseid nõuandeid terviseprobleemide kohta leiab lehelt terveyskyla.fi.

Lappeenrantas tutvustati meile telemeditsiini lahendusi patsientide aitamiseks distantsilt. Näiteks kasutatakse haige kodus Axitare ravimi- ja toidujagajaid, mida tervishoiutöötaja saab kontrollida eemalt.

Lisaks on käimas tehisintellektiprojektid, et tagada patsiendi ligipääs õigele teenusele õigel ajal. Näiteks aitab koduhooldusteenuse parandamiseks mõeldud Gillie.ai tuvastada kõrvalekalded patsiendi näitajates ja anda patsiendile meeldetuletusi nutiseadmetest võetud andmete põhjal.

HBA rakendamise näide ühes tervisekeskuses Kesk-Soomes

Duodecimi rahvastikupõhise ravikvaliteedi analüüsiteenus EBMEDS Health Benefit Analysis (HBA) võimaldab tuvastada patsiendid, kes saavad sekkumisest kõige rohkem kasu, ja prioriseerida sekkumised kliiniliste tulemuste põhjal. See aitab tuvastada ravivajaduse, mille järgi seada eesmärgid. Analüüsi saab teha nii nimistu tasemel kui ka laiemalt. Praegu katab teenus 850 000 inimest, kuid 2024. aastaks soovitakse katta 2,4 miljonit inimest. Kasutuselevõtu eesmärk on parandada esmatasandi arstiabi kvaliteeti.

HBA rakendamise näitena tutvustas meile oma kogemust ja praktikat dr Ilkka Kunnamo Kesk-Soomest. Kaks korda aastas toimuvad seal töötoad, kus HBA-d kasutavad arstid ja õed teevad üksteisega võrdlusanalüüsi. Arutatakse, kuidas oma ravikvaliteeti parandada, ja seatakse individuaalsed eesmärgid, kuhu püüelda. HBA-as saab ka hinnata individuaalse arsti tegevust ja võrrelda seda tervisekeskuse teiste töötajatega. Tervishoiutöötajaid innustab see, kui nad saavad ise ravivajadust vaadata ja võrrelda ennast teiste praksistega. Seega on teenus hea motivaator spetsialistidele enesearenguks. Need kohtumised toimuvad tänu entusiastlikele kvaliteedist huvitatud tervishoiutöötajatele, nagu dr Kunnamo ise, kes aitavad neid organiseerida. Lisaks eraldatakse iga kuu praksise personalile aega kvaliteeditööga tegelemiseks. Eesmärkide saavutamise eest on keskustele makstud boonust.

Kuna Eestis on EBMEDS juurutatud riigipõhise teenusena, siis on HBA jaoks vajalik andmevahetus juba tehtud, kuid esineb mõttekohti. Selleks et kättesaadavaks tehtud lahendus ei oleks kasutusel vaid eeskujulikemate teenuseosutajate juures, vaid leiaks laiemat rakendust, tuleb eelnevalt läbi mõelda, millise kvaliteedisüsteemiga jätkame ja mida kasutame indikaatoritena. Lisaks on vaja läbi mõelda indikaatoreid ümbritsev süsteem, nagu indikaatorite kokkuleppimise praktika, indikaatorite tulemuste alusel tasustamise süsteem ja platvormi kasutamise tugi perearstikeskustele.

Kokkuvõte

Visiidi lõpus tõdesime, et multidistsiplinaarse meeskonnaga välisreisid pakuvad lisaväärtust, võimaldades arutada koos sisulisi küsimusi, mis tavaliselt koosolekutel esile ei kerki. Lisaks tekib teises keskkonnas pikemalt koos olles uusi ideid.

Saime mõtteid, mille poole ka Eestis püüelda, nagu sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koosvõime ja patsienti toetavad lahendused. Meid inspireeris Kesk-Soome arstide initsiatiiv kohtuda ravikvaliteedi edendamiseks. Lisaks oli huvitav korraldus vahekihi olemasolu digiteenuste kasutajate ja arendajate vahel.

Samas tulid visiidi käigus esile ka Eesti tugevused, nagu riiklik terviseandmete kogumine ja lahenduse rakendamine ning paremat ravi järjepidevust tagav nimistupõhine esmatasand. Samuti toimib meil perearstide kvaliteedisüsteem ja pädevushindamine, mida Soomes sellisel tasemel ei rakendata.