Mida oodata Paxlovidist ja Nuvaxovidist?

Euroopa Komisjon on andnud tingimusliku müügiloa koroonaviiruse vastasele ravimile Paxlovid, kuid pole veel selge, millal see Eestisse jõuab. Seevastu uus vaktsiin Nuvaxovid peaks Eestisse saabuma sel nädalal. Perearstide seltsi juhatuse liige Argo Lätt selgitas, mida kummastki ravimist oodata.

Kui tõhus on Paxlovid?

Pfizeri proteaasi inhibiitor Paxlovid on teine spetsiaalselt koroonaviiruse vastu loodud suukaudne viirusvastane ravim, mis kliinilises uuringus vähendas riskirühma kuuluvate nakatunute võimalust haiglasse sattuda või surra 89 protsenti. See on potentsiaalne COVID-ravim kodus kasutamiseks. Idee seisneb selles, et seda võib välja kirjutada juba esimeste nakkusnähtude korral, et vältida tõsist haigust ja surma. Inimesed saaksid oma sümptomitega ise hakkama, neid jälgitakse kodus olles ja viiakse haiglasse alles siis, kui seisund halveneb.

Paxlovid põhineb 2002. aasta lõpus puhkenud SARS-i epideemia järel loodud eksperimentaalsel ravimil. Möödunud aasta juuliks õnnestus ettevõtte teadlastel muuta algset toimeainet viisil, et see pärssis katseklaasis ka uut koroonaviirust. Ühtlasi ei pidanud seda manustama enam verre, vaid inimesed said võtta seda ka tableti kujul suu kaudu.

Viirusvastane ravim häirib koroonaviiruse jaoks elutähtsa ensüümi proteaasi tööd, mille tõttu ei saa viirus enam end paljundada. Ettevõtte soovitatud tõhusa raviskeemi järgi tuleb võtta seda viie päeva vältel kaks korda päevas. Ühtlasi tuleb võtta sama ajal HIV-i ravis kasutatavat ritonaviiri, mis aitab uuel ravimil kauem vereringes püsida.

Kui ravimit Paxlovid anti kolme päeva jooksul pärast nakatumist, vähenes uurimisaluste risk haiglasse sattumiseks ligi üheksa korda. Ravi viie päeva jooksul alustades oli vahe enam kui 6,5-kordne. Samuti ei surnud ravimit saanutest kuu aja jooksul koroona tõttu mitte keegi, võrdlusrühmas aga iga neljas haiglaravi vajanud patsient.

Pfizeri järeldused põhinevad ligi 2000 inimesega tehtud uuringul. Ravimit anti selle käigus pooltele, kellest vajas haiglaravi kokku üheksa inimest. Kontrollrühmas oli neid aga 68.

Kellele on ravim näidustatud ja kui palju peaks seda annustama?

Paxlovid on näidustatud 2019. aasta koroonaviirushaiguse raviks täiskasvanutel, kes ei vaja lisahapnikku ja kellel on suurenenud risk raske COVID-19 tekkeks. Soovitatav annus on 300 mg ravimit PF-07321332 (kaks 150 mg tabletti) koos 100 mg ritonaviiriga (üks 100 mg tablett) suu kaudu iga 12 tunni järel 5 päeva jooksul. Ravi Paxlovidiga tuleb alustada niipea kui võimalik pärast COVID-19 diagnoosimist ja 5 päeva jooksul alates sümptomite tekkimisest. Täielik 5-päevane ravikuur on soovitatav läbida isegi siis, kui patsient vajab pärast Paxlovidiga ravi alustamist raske või kriitilise COVID-19 tõttu haiglaravi.

Kindlasti ei ole ravimid alternatiiviks vaktsineerimisele!

Kellele Paxlovid kindlasti ei sobi?

Praegused koroonaviiruse vasted ravimid on võrreldes näiteks Tamifluga väga mürgised. Kindlasti ei tohi neid kasutada profülaktikaks, nagu kasutatakse malaariaravimeid. Malaariat põhjustab algloom, kes on koroonaviirusega võrreldes ikka sadakond korda suurem. Gripiga oleme maadelnud juba sajandi, COVID-19-ga aga vaevalt kaks aastat.

Paxlovidi ei tohi kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (eGFR < 30 ml/min, sh lõppstaadiumis neeruhaigusega hemodialüüsi saavad patsiendid). Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõõduka neerukahjustusega patsientidele (eGFR ≥ 30 kuni < 60 ml/min). Seda ravimit ei tohi kasutada ka raske maksakahjustusega patsientidel. Samuti ei ole Paxlovidi ohutus ja efektiivsus tõestatud alla 18-aastastel patsientidel.

Ravi Paxlovidiga ei tohi alustada paljude laialt kasutatud preparaatidega. Täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Seda ravimit ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal ja rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, välja arvatud juhul, kui kliiniline seisund nõuab ravi Paxlovidiga.

Rinnaga toitmine tuleb lõpetada ravi ajaks ja ettevaatusabinõuna 7 päevaks pärast ravi lõpetamist Paxlovidiga.

Väljakirjutamisel tuleks vaadata SPC-d: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/paxlovid-epar-product-information_et.pdf

Kui hästi ta töötab praegu ringleva omikroni tüve vastu?

Paxlovid omab omikroni vastast toimet (ingliskeelse info leiab siit - toim).

Kuidas hakkab toimuma ravimi väljakirjutamine?

Kogu protsess on järgmine: terviseametile eraldatakse valitsuse otsusega kate ravimite ostmiseks. Amet ostab ravimid EL-i ühishankega. Ravimid tarnitakse terviseameti või tema partnerite lattu ja kuuluvad terviseametile. Terviseamet müüb ravimid hulgimüüjatele, müügitulu laekub riigi tulusse. Apteegid tellivad ravimid hulgimüüjalt. Nii hulgimüüjad kui apteegid lisavad ravimile määrusest tulenevas ulatuses juurdehindluse ja käibemaksu, mille tulemusena kujuneb ravimi jaemüügihind. Arst kirjutab välja retsepti ja patsient (pigem näiteks terve pereliige) ostab ravimi retsepti alusel apteegist tasudes 100%-lise soodusmäära korral omaosaluse 2,50 eurot. Apteek esitab haigekassale tavapärase koondarve, mille alusel ravimi maksumus (jaehind miinus omaosalus 2,5 eurot) apteegile kompenseeritakse. Haigekassa taotleb valitsuselt raha kompenseeritud ravimitega seotud kulude katmiseks.

Sel nädalal jõuab Eestisse uus vaktsiin Nuvaxovid. Kui tõhus see on?

Tegemist on valgupõhise vaktsiiniga, mille puhul 2020-2021. aastal läbi viidud 3. faasi kliiniliste uuringute alusel oli efektiivsuseks umbes 90%, mis on võrreldav mRNA põhiste vaktsiinide efektiivsusega. Nuvaxovid vaktsiin on hästi talutav. Kõrvalnähud on uuringute põhjal kerge kuni mõõduka raskusastmega. Sagedasemad kõrvalnähud on süstekoha hellus ja valu, lihasevalu, väsimus, peavalu, mis mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Möödunud aasta 20. detsembril Euroopa Liidu müügiloa saanud vaktsiini kliinilised uuringud on läbi viidud kahe doosi manustamise kohta. Seetõttu ei saa immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitada Nuvaxovidiga esmase vaktsineerimiskuuri läbinuile tõhustusdoosi samuti Nuvaxovidiga. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus võimaldada vajadusel esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks kombineerimist Nuvaxovidiga põhineb teadmisel, et senine COVID-19 vaktsiinide kombineerimine on olnud samaväärselt tõhus üksnes sama vaktsiini kasutamisega esmases vaktsineerimiskuuris. Kuigi Nuvaxovidi tõhustusdoosi kliinilised uuringud on alles käimas, siis on võimalik tugineda esmastele teadmistele, mis viitavad, et Nuvaxovid kasutamine tõhustusdoosina teiste vaktsiinidega lõpetatud esmaste vaktsiinikuuride puhul on samaväärse kaitse.

Kui hea on selle tõhusus võrreldes praegu kasutusel olevate vaktsiinidega omikroni puhul?

Praegu on piiratud andmed Nuvaxovid'i efektiivsuse kohta teiste probleemsete variantide, sealhulgas omikroni vastu. Ettevõte on alustanud tööd ka omikronile omase versiooni kallal. Kuigi on vaja täiendavaid kinnitavaid andmeid, näitavad esialgsed ja uurimuslikud andmed, et Nuvaxovid toodab omikroni variandi vastu neutraliseerivaid antikehi.

Ka omikron spetsiifilised vaktsiinid ei pruugi olla tõhusamad omikroni vastu kui olemasolevad.

Praeguseks on Eesti vaktsineerimine raugenud. Mida te uuest vaktsiinist loodate? Kas see näiteks annab vaktsineerimisele uut hoogu?

Jah, inimesed on küsinud valgulise vaktsiini järgi, kuna nad ei usalda mRNA tehnoloogiat. See ei ole ainult Eestis nii. Lugesin äsja üht artiklit, et ka Saksamaal oodatakse, et uus vaktsiin annab vaktsineerimisele uue hoo sisse. Just sellepärast, et kardetakse uut tehnoloogiat, mis ju tegelikult pole uus – mRNA tehnoloogia on 20 aastat vana. Seda on eelnevalt kasutatud erinevates ravimites. Nuvaxovidi puhul kasutatakse n-ö uut vana tehnoloogiat ja see peaks osa inimesi julgustama küll.