Merits: vaktsiinid annavad tõhusa kaitse uute viirusetüvede vastu
Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et ühiskonnas liigub ekslik arusaam sellest, et olemasolevad vaktsiinid ei anna uute koroonatüvede vastu kaitset. Tema sõnul ei tähenda antikehade väiksem hulk väiksemat kaitset ning kui näiteks vaktsiin LAV-i tüvega nakatumist ära ei hoia, siis piirdub haigus kergema köha või nohuga.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Meritsa sõnul tõlgendatakse valesti informatsiooni, et nii vaktsineeritute kui ka haiguse läbi põdenute veres on antikehi, mis hävitavad uut tüüpi viiruse tüvesid vähem kui antikehi, mis hävitavad vana tüüpi viirust, kirjutab ERR.
"Kui inimene põdes tavalist viiruse tüve, siis vahe antikehade hulgas, mis viirust tapavad, on Briti ja India tüvede puhul umbes kahekordne, Brasiilia tüve puhul kolme- kuni neljakordne. Ja Lõuna-Aafrika tüve puhul rohkem kui kümnekordne. Ja sellest on ekslikult tuletatud, et kui antikehade hulk on kümme korda väiksem, siis on ka kaitse kümme korda väiksem. See ei pruugi üldse nii olla ja kliinilised katsed näitavad, et see ei olegi nii," selgitas Merits.
"On täiesti vale öelda, et kui neutraliseerivate antikehade hulk on kümme korda väiksem, siis on vaktsiini efektiivsus kümme korda väiksem," ütles Merits. "Vaktsiinide kaitse-efekt ja vaktsiini tekitatud viirusevastane immuunvastus ei ole üks ja seesama. Ei ole ju vahet, kas teivashüppaja hüppab viiemeetrisest latist üle sentimeetrise kõrgusvaruga või viiemeetrise kõrgusvaruga – tulemuseks on ikkagi viis meetrit."