Merike Jürilo: näen terviseameti ja ravimiameti liitmises peamiselt häid võimalusi (1)

Autor: Merike Jürilo, Terviseameti peadirektor aastatel 2017-2020

Terviseameti ja Ravimiameti liitmises näen mina peamiselt positiivseid võimalusi. Eesti on vaimult suur, kuid rahvaarvult ja territooriumilt siiski väike riik, mistõttu on vajalik riigi ressursse ja kompetentse läbimõeldult kasutada. Terviseametil ja Ravimiametil on palju kokkupuutepunkte ja protsesside põimumist, sh rahvastiku tervist silmas pidades samad riigitasandi eesmärgid: tervist toetavad valikud ja keskkond ning inimkeskne tervishoid. Seega, ühtse meeskonnana oleks potentsiaali oluliselt tõhusamalt panustada.

Näiteks vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine, sh vaktsineerimisprotsessi kvaliteet ja vaktsiinide ohutus – kui ühes asutuses on vaktsiinide logistika ja teenuse osutajate nõustamine ning teises on ohujuhtumite käsitlemine, ravimite kättesaadavuse ja uute ravimite turujärelevalve, siis praktikas on tegemist ühe ahela oluliste osadega, mis mõjutavad tulemust. Ressursside piiratuse tingimustes ei ole vähetähtis seegi, et koostoimes on tervisekaitse ja ravimite ohutusega seotud laboritegevus jätkusuutlikum.

Tervishoiuteenuste ja ravimite käitlemise riikliku järelevalve tõhusam tagamine – kui ühes asutuses on tervishoiuteenuse osutajate järelevalve ja teises on ravimite käitlemise järelevalve, siis praktikas kaasnevad tervishoiuteenusega üldjuhul ka ravimite käitlemisega seotud küsimused. Ei ole olnud harvad need korrad, kus Terviseameti ametnik käis kontrollimas teenuse osutamist ja Ravimiameti ametnik ravimite hoiustamist ja muud seonduvat ning kahjuks ka need diskussioonid, kust jookseb piir ja kes mida vaatab! Väärtust loob üks selge järelevalveprotsess, mille eesmärk on veenduda, et osutatav teenus on terviklikult kvaliteetne.

Riiklike registrite targem haldus – ühel asutusel on vajadus omada ülevaadet proviisoritest ja farmatseutidest, teine asutus peab seda registrit ning paraku realiseerub olukord, kus ühel hetkel, kui on vaja päriselt registripõhiselt midagi teha, selgub, et vajalikke andmeid seal ei ole või ei ole need kättesaadavad.

Meditsiiniseadmete ja ravimite turujärelevalve tõhusam tagamine – kui ühes asutuses on ravimite turujärelevalve ja teises meditsiiniseadmete turujärelevalve, siis Euroopa Liidu meditsiiniseadmete ja ravimitega seotud protseduurireeglid on üha sarnasemad. Lisaks on üksjagu olukordi, kus tuleb kaaluda, kumma asutuse pädevusse taotlus või juhtum kuulub. Selmet sellele aega kulutada ja asutuste vahel põrgatada, saab tegeleda juba menetluse ja lahendustega või turult kõrvaldamise protseduuridega.

Elanikkonna kaitse terviklikkus terviseküsimustes ja seeläbi suurem turvatunne – ühes asutuses on tervishoiu valmisolek kriisideks, elutähtsate teenuste toimepidevus ja tervishoiuvarud, teises ravimite kättesaadavus. Praktikas on need teemad tihedalt põimunud. Ühendmeeskonnas olukorra infot hallates ja valmisolekut planeerides säästaks enda ja partnerite aega ning oleks tagatud parem sisuline kvaliteet.

Üks asjatundlik ja hooliv partner teenuse osutajatele ja inimestele, kes tuge või nõu vajavad – info liikumine selgem ja kiirem, asjaajamine lihtsam, loodetavasti ajakulu kooskõlastustele ja asutuste vahele kukkuvaid asju vähem. Seega ehk tõhusam ja paremini mõistetav riigi tugi inimestele. Andmetel põhineva ennetustegevuse, teenuseosutajate nõustamise ja ühtse tervisekommunikatsiooni seisukohalt oleks muidugi hea, kui ka Tervise Arengu Instituut oleks osa ühendasutusest.

Need on mõned näited, kuid teemasid ja lõike on rohkem, kus asutuste liitmine võiks anda lisandväärtust. Jagatud teadmine ja terviklik väärtusahel võimaldavad efektiivsemaid protsesse ning kvaliteetsemat tulemit.

Terviseameti ja Ravimiameti ühendamises mina üldiselt midagi negatiivset ei leia. Negatiivne võib realiseeruda vaid juhul, kui ühendamisele lähenetakse formaalset ning ühendasutuse ülesanded, rollid ja vastutus jääb hägusaks või puudub võimekus vastutust võtta.