Meliva IT juht Karl Roben: mida rohkem uusi tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võtame, seda sagedamini peame üle vaatama süsteemide turvalisuse
Möödunud nädalal andis Eesti suurim erameditsiiniettevõte Meliva teada, et ettevõtte uueks tehnoloogiadirektoriks saab septembri keskpaigast Skeleton Technologies’i kauaaegne IT-valdkonna juht Karl Roben. Uurisime, mida uue tulija värske pilguga Roben tervisevaldkonna IT-süsteemidest arvab.
Millised on teie hinnangul Eesti tervishoiu IT-süsteemide kõige suuremad murekohad?
Minu tänane kokkupuude Eesti meditsiinisektori IT-süsteemidega on olnud eelkõige patsiendi ja kliendi rollis, mistõttu saan seda kommenteerida ainult selle vaatenurga põhjal.
Üks peamisi väljakutseid on süsteemide killustatus ja kasutajakogemuse keerukus. Kuigi viimaste aastate jooksul on toimunud edasiminekuid, siis teatud digikaugus ja süsteemide killustatus kumab sektorist ikkagi läbi.
Hea näide on näiteks perearstide kasutatavad IT-süsteemid. Veel mõnda aega tagasi asusid perearstide e-kirjaserverid tasuta teenusepakkujate juures, kus käideldi ka eriliigilisi andmeid. Siin on tänaseks toimunud suur edasiminek.
Arvestades, et meditsiinis käsitletakse delikaatseid isikuandmeid, on äärmiselt oluline kaitsta neid küberohtude eest. Lisaks tehnilistele vahenditele tuleb tänapäeval isegi enam keskenduda töötajate teadlikkusele ja käitumisele.
Kindlasti saaks parem olla ka erinevate meditsiiniasutuste omavaheline andmete vahetus ning selle kiirus.
Kas haiglad/tervishoiuasutused peaksid edasi minema igaüks oma infosüsteemi arendades või võiks üleriigiliselt kasutusele võtta ühise süsteemi? Kindlasti on mõlema valiku puhul nii plusse kui miinuseid. Palun tooge välja mõned poolt- ja vastuargumendid.
Kuivõrd pakutavad teenused ja sisemised haldusprotsessid on tervishoiuasutustes eelduslikult üsna sarnased, võiks kollektiivne arendamine ja lahenduste tellimine teoorias olla efektiivne ja mõistlik. Samas on praegune süsteem, kus iga raviasutus on enda vajaduste ja soovide järgi lahendusi arendanud, väga sisse juurdunud. Keeruline on näha, kuidas seda laeva oleks võimalik nipsust ümber pöörata. Ühise süsteemi loomisega praegu alustamine oleks ka äärmiselt ajamahukas ja kulukas ettevõtmine.
Miinusteks ühtsete süsteemide kasutamisel on kindlasti see, et kõigi vajadustega arvestamine on keerulisem. Tuleb teha rohkem kompromisse vajaduste osas ning väheneb paindlikkus, kui süsteem on liigselt standardiseeritud. Samuti on eraldi süsteemid tihti paremini kohandatavad konkreetsetele uuendustele ja vajadustele.
Kuuleme aina sagedamini küberrünnakutest. Kuidas on teie meelest lood haiglate/tervishoiuasutuste infosüsteemide turvalisusega? On need piisavalt turvalised? Kas iga patsient võib rahulik olla, et tema terviseandmed on kaitstud?
IT-süsteemide turvalisus on pidev väljakutse, eriti tervishoius, kus andmed on äärmiselt tundlikud. Üldiselt pean Eesti turvastandardeid kõrgeteks, kuid küberohtude areng tähendab, et riskide vastu võitlemine nõuab pidevat tähelepanu. Lisaks tehnilistele meetmetele on täna ehk olulisemgi töötajate ja kasutajate koolitus.
Patsientide vaatest on oluline, et andmeid valdavad asutused mõistavad, et turvalisuse tagamine on pidev protsess, mis eeldab regulaarseid uuendusi, investeeringuid ja kasutajate teadlikkuse suurendamist.
Meliva tugevus on kahtlemata rohkem kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõtte Mehiläinen gruppi kuulumine. Ühtlasi saame Mehiläineni osana Eestis kiiremini kasutusele võtta innovatiivseid ja patsiendikeskseid digilahendusi, mis muudaksid ennetava meditsiini ja tervisekahjude vältimise inimeste jaoks veelgi tulemuslikumaks.
Mida rohkem uusi tehnoloogilisi lahendusi me kasutusele võtame, seda sagedamini peame muidugi üle vaatama ka oma süsteemide turvalisuse.
Meditsiinitöötajatel on erinevatele IT-süsteemidele sageli etteheiteid. Kuidas peaks teie arvates IT-süsteemide väljatöötamine käima, et etteheiteid oleks vähem ning süsteemid arstide-õdede-apteekrite jt igapäevatöö vajadusi paremini arvestataks?
IT-süsteemide väljatöötamise protsess tervishoiusektoris ei erine minu arvates oluliselt tavaliste IT-süsteemide arendamisest. Peamine on tervishoiutöötajate kaasamine juba arenduse varajases staadiumis. Keskenduma peaks kasutajakesksele teenusdisainile, et süsteemid oleksid võimalikult intuitiivsed ja toetaksid nende igapäevatööd.
Arvestada tuleb ka sektori eripäraga – tervishoiuvaldkonnas käsitletav info on keeruline, mistõttu süsteemide täielik lihtsustamine ei ole alati võimalik.
IT-arendustega käsikäes peab kindlasti käima ka üldisem digipädevuse tõstmine tervishoiuvaldkonnas – see on miski, millesse saavad panustada kõik meditsiiniettevõtted.