Meditsiinitöötajatele loodi uus lahendus terviseandmetega tutvumiseks

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) poolt loodud andmevaatur on oluline arenguhüpe uue põlvkonna tervise infosüsteemi suunas.

"Alates 2008. aastast on arstide poolt tervise infosüsteemi saadetud miljoneid tervisedokumente ja nende arv kasvab iga päevaga," selgitas TEHIKu tervisetalituse juhataja Tõnis Jaagus. "Erinevate analüüside, vaktsineerimise, töövõime ja muude riiklikest andmekogudest pärineva info otsimine ja koondamine muutus arstide jaoks järjest aeganõudvaks, mistõttu saigi loodud lahendus, mis muudab terviseandmetest ülevaate saamise lihtsamaks."

Andmevaaturit kasutades säästab arst iga visiidi pealt vähemalt kolm minutit ehk umbes 15 protsenti patsiendiga suhtlemise ajast.

Perearst Reet Laidoja sõnul on andmevaatur ka arstide poolt oodatud lahendus, sest seni puudus mugav võimalus tervise infosüsteemis olevatest kliinilistest andmetest ülevaate saamiseks.

"Suurim mure oli vajalike analüüside kiire leidmine, milleks tuli lahti klõpsata mitmeid erinevaid dokumente," rääkis Laidoja. "Andmevaaturisse moodustub aga analüüsidest ülevaatlik risttabel, kus saab tehtud analüüsidest kohe selge pildi ning on võimalik analüüse võrrelda ja jälgida neid ka graafilistel ajatelgedel.

Uue tehnilise lahenduse kasutamine on Laidoja sõnul väga lihtne: "Selle saab avada vaid ühe hiireklikiga perearsti programmi arendatud nupust ning andmevaatur avaneb eraldi aknas juba töölauale valitud patsiendi andmetega."

Tegemist on projekti esimese etapiga, mille tulemusena saab meditsiinitöötaja kiire ülevaate patsiendi vaktsineerimiste, laborianalüüside, riski- ja ohutegurite ning elustiili ja harjumuste kohta. Samuti avaneb talle info ravikindlustatuse-, töövõimetuslehtede-, meditsiiniseadmete- ja osalise või puuduva töövõime kohta ning ka tahteavaldused vereülekannete ja elundite loovutamise kohta. Hetkel on käimas andmevaaturi järgmise etapi arendustööd, mille tulemusena lisanduvad sinna ka diagnooside, uuringute, ravimite kõrvaltoimete, allergiate, retseptide, operatsioonide ning näiteks ka inimese kaalu- ja kasvukõverate vaated. Samuti tekib arstil võimalus näha patsiendi puuete andmeid, mis päritakse Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist.

Hetkel on andmevaatur kasutusele võetud ligi 20 eratervishoiuasutuses ja perearstikeskuses üle Eesti ning ka suuremates haiglates nagu näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Rakvere haigla, Kuressaare haigla, Tallinna lastehaigla, Jõgeva haigla ja Elva haigla.