Meditsiiniteaduste valdkonna 2023. aasta õppejõud on Helen Zirnask

„Juba kolmandat aastat tunnustame tegusid, mis aitavad lahendada ühiskondlikke probleeme ja leevendada kitsaskohti. Sel aastal auhinnatud teod on rahvusülikooli nägu – iga tegu on omal moel seotud eestikeelse hariduse, teaduse püsimajäämise või edendamisega. Tänavusi auhinna saajaid iseloomustab ka erialadevahelisus,“ kirjeldas tunnustuse pälvinuid Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Tõnis Karki.

Tartu Ülikooli aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on maailma keelte ja kultuuride instituudi inglise keele kaasprofessor Jane Klavan, sotsiaalteaduste valdkonnas Pärnu kolledži sotsiaaltöö õpetaja Valter Parve, meditsiiniteaduste valdkonnas bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese anatoomia lektor Helen Zirnask ning loodus- ja täppisteduste valdkonnas keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia lektor Edith Viirlaid.

Helen Zirnask vastutab esmakursuslaste ühe raskeima aine eest, mille õppimist hõlbustavad tudengite sõnul tema huumorimeel ja esitusviis. Hoolimata aine suurest mahust on anatoomia õppimine tänu Helen Zirnaskile veidikenegi lihtsam, sest praktikumides valitseb hea õpikeskkond ja meeleolu. Tema suurepärane loomus muudab talutavaks ka esmapilgul hirmutavana tunduvad lahangusaali külastused. Ehkki materjal on keerukas, säilitab õppejõud kerguse ja positiivsuse ning toob elulisi näiteid oma töökogemusest. Isegi kell kaheksa hommikul tulevad tudengid praktikumi hea tuju ja naerul suuga. Helen Zirnask hoiab üliõpilastega pidevalt kontakti ja kohtleb neid mõistvalt. Eelmiste õppijate põhivigu rõhutades aitab ta praegustel neid mitte korrata.

Meditsiiniteaduste valdkonna nominendid olid veel:

Ott Kiens, pulmonoloogia nooremteadur

Riina Runnel, suu- ja hambahaiguste lektor

Janne Tiigimäe-Saar, suu-, näo- ja lõualuude kirurgia lektor

Meeme Utt, farmatseutilise keemia lektor, immunoloogia kaasprofessor

Ülikooli aasta ühiskonnategu on eesti keele õppe ning kestliku moe- ja ettevõtlusõppe ühendanud „Moepööre“. Ida-Virumaa moeloojad, õmblejad, disainerid ja kultuurikorraldajad osalesid programmis, mis andis neile uusi teadmisi loovettevõtlusest ning võimaluse õppida ja praktiseerida moetööstuse ja ettevõtluse eestikeelset sõnavara. Viljandi kultuuriakadeemia, Integratsiooni Sihtasutuse ja Estonian Fashion Festivali koostööprogrammi lõpuks lõid osalejad enda moekollektsiooni ning esitlesid seda suurel laval, kaasates ka kohalikku kogukonda.

Auhinna saajad on Viljandi kultuuriakadeemia projektijuht Lembe Lahtmaa, materjaliõpetuse nooremlektor Diana Tuulik ja Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar.

Aasta teadustegu on Eesti rahva kultuurilist, keelelist ja geneetilist kujunemist mõjutanud ja mõjutavate protsesside tervikliku käsitluse loomine. Et mõista paremini Eesti alale saabunud küttide-korilaste kultuurilist, keelelist ja geneetilist kujunemist 21. sajandi digirahvaks, on ülikooli arheoloogid, ajaloolased, geneetikud, lingvistid, folkloristid, etnoloogid, geoloogid ja geograafid asetanud loodus- ja keeleteadusliku ning arheoloogilise teabe üheskoos ajaloolisse konteksti. Tulemusi tutvustatakse veebilehel eestijuured.ee.

Auhinna saajad on arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv, arheoloogia professor Valter Lang, arheogenoomika professor Kristiina Tambets, eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, arheoloogia nooremteadur Silvia-Kristiin Kask ja projektijuht Sandra Sammler.

Aasta keeletegu on eestikeelne kõrgkooliõpik „Rakubioloogia“. Õpik kätkeb süsteemset ja ajakohastatud ülevaadet tänapäevasest rakubioloogiast, hõlmates ka teadmisi arengubioloogiast, immunoloogiast, kasvajate tekkest ning histoloogiast. Saja kaasosalise ja 31 autoriga rakubioloogia õpiku koostamisel on ära tehtud märkimisväärne töö eestikeelsete erialaterminite loomisel, uuendamisel ja kasutusse kinnistamisel. See aitab kaasa eestikeelse teadusliku mõtlemise kestlikkuse püsimisele.

Auhinna saajad on vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja rakubioloogia professor Toivo Maimets.