MED24 KÜSITLUS | Arstid on EMO saatekirjadele kindlalt vastu

Tervishoiutöötajate portaal Med24 viis arstide seas läbi küsitluse, et saada teada, mida nad arvavad mõttest muuta e-konsultatsioon ainsaks eriarstile pöördumise võimaluseks patsientidele. Küsitlusele vastas 249 arsti. Tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Kuna on välja käidud idee, mille kaalumist pooldab ka sotsiaalminister, et erakorralise meditsiini osakonda võiks pääseda saatekirjaga, uurisime lisaks, mida arvavad sellest arstid. Valdav enamus (91%) ei poolda kohustuslikku saatekirja EMO-sse pöördumisel, kindlasti on selle poolt vaid 5%.

Peamine põhjus, miks ollakse saatekirja vastu, on seotud ajakriitilisusega EMO-s, sest saatekirja vajadus viivitaks ravi. Haigusseisund võib tekkida ootamatult, näiteks öösel, nädalavahetusel, pühal, kuid perearstid ei tööta ööpäev läbi ning nende kättesaadavus on juba praegu piiratud. Seega pole saatekirja võimalik alati saada. Lisaks koormaks selline nõue süsteemi. Pigem peeti mõistlikuks, et EMO triaažist suunatakse sinised ja rohelised patsiendid perearsti vastuvõtule. Need, kes olid saatekirja poolt, tõid välja, et EMO on ülekoormatud, muutunud mugavusteenuseks ning saatekirja nõue aitaks vähendada asjatuid pöördumisi.

Toome välja mõned vastused:

1. „Saatekiri takistaks erakorralise haige kiiret pääsu EMO-sse. EMO peaks pigem tagasi saatma perearsti valdkonda kuuluvad rohelised patsiendid. Patsiendid on harjutatud praegu EMO-des käima, sest kõik võetakse vastu. Põhjused rahalised, haiglale kasulik. Aga täiesti jätkusuutmatu.“
2. „Erakorraline abi võiks olla otsepöördutav, aga ühiskonda tuleb korralikult õpetada, mida tähendab erakorraline abi.“
3. „Kui erakorralise meditsiini osakonda pöördumiseks kehtestatakse ainult saatekirjaga pöördumise kord, siis tuleks kehtestada ka kord, et patsiendid võivad haigestuda erakorralisse terviseprobleemi ainult tööpäeviti, soovitatavalt päeva esimeses pooles, et perearst jõuaks patsiendi samal päeval vastuvõtule kutsuda ja ta siis vajadusel juba edasi EMO-sse suunata.“
4. „EMO-sse võiksid tekkida üldarsti vastuvõtu kabinetid, mis lahendaksid kergemate tervisemuredega patsiendi pöördumise, eriõde see olla siiski ei saa.“
5. „Ei, kindlasti mitte! Tõeliselt erakorraline probleem (näiteks infarkt, insult, raske trauma) võib saatuslikuks saada, kui patsient hakkab esmalt uurima võimalust saatekirja saamiseks. Üle kogu Eesti ei ole võimalik üles ehitada ööpäevaringset süsteemi saatekirja saamiseks. Praeguses arutelus on liialt esile tõstetud valesti pöördumised, millega seni on EMO-s saadud kiire arsti vastuvõtt ja uuringute pakett, sellega harjutatud inimesed sinna uuesti pöörduma, selle asemel et nõustada neid muude võimaluste asjus. On õige, et perearsti tööajal kergete probleemidega pöördujad ei peaks EMO-s saama täisteenust, vaid ainult esmase eriõe triaaži, kuid nende pärast ei tohiks hakata kehtestama piiranguid tõeliselt EMO-st abivajajatele.“
6. „See eeldab palju põhjalikumat perearstide ettevalmistamist. Soome tingimustes õmmeldakse ka väiksemad haavad perearstikeskuses, meil peab patsient pöörduma EMO-sse. Mõistlikum oleks esialgu piirduda sellega, et triaažiõde saab õigused ja koolituse sinised patsiendid tagasi saata ja jääda ootama perearsti vastuvõttu. Paljud ülajäseme murruga haiged pöörduvad hetkel ise (mitte kiirabiga), samuti apenditsiit ja koletsüstiit on ajakriitilised haigused, aga sageli lähedane toob patsiendi. Kui nemad jääksid perearsti ootama, siis lõpeks see letaalselt.“