Märt Põlluveer: kiirabivisiiditasu kehtestamine on paratamatu

Varem Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskust juhtinud dr Märt Põlluveer asus juuli keskel tööle Viljandi haigla erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliiniku juhina.

Miks asusite tööle Viljandi haiglasse?

Viljandi haiglasse tööle asumine on õnnelike juhuste kokkulangemine ning ei ole otse teadvustatud siht. Aga muidugi olen väga rõõmus, et selline võimalus avanes.

Viljandi Haigla on vaiksem ja rahulikum, kuid tööülesannetes on palju sarnasusi. Ametikoht ise hõlmab natuke rohkem strateegilist planeerimist, mida eelmisel kohal oli mõnevõrra vähem.

Kui mõtlete tagasi tööle ITK-s, siis millega olete eriti rahul?

Rõõmustan väga, et lõpuni õnnestus viia kogu erakorralise meditsiini keskuse ümberehitus ja kaasaegse töökorralduse juurutamine. Üldises plaanis rõõmustan ka selle üle, et vaatamata lakkamatule personaliprobleemile õnnestus ravikvaliteet hoida aktsepteeritaval tasemel.

Millised probleemid ja ülesanded on uues ametis esikohal?

Viljandi haigla oma murede ja rõõmudega ei erine teistest Eesti haiglatest. Endiselt on päevakorral personaliprobleem. Uuena tooksin välja nn nullbürokraatia eesmärgi, kus arst ja õde peaksid tegema arsti tööd ning minimaalselt raiskama aega vormide täitmisele.

Millised on suurimad probleemid EMO-s?

Tulenevalt personaliprobleemist antakse aina raskemas seisundis haigeid aina vähem kogenud meditsiinitöötajate lahendada. Teisena toon välja haigete kuhjumise EMOs. Kuhjaga toimetulekuks kasutatakse ebaratsionaalselt palju laboratoorseid analüüse ja radioloogilisi uuringuid. Kui Eestis soovitakse praeguse tervisesüsteemiga jätkata, ei ole pääsu jõulisemast EMOsse pöördumise reguleerimisest.

Olete öelnud, et kiirabivisiit võiks olla tasuline. Kui suur see võiks olla?

Eesti elatustaseme juures on ratsionaalne kiirabivisiiditasu 20 €. Arvestades Eesti Vabariigi põhiseaduse mõtet võiksid kuni 10 aastaste laste kiirabikutsed olla tasuta. Samuti võib haige hospitaliseerimise korral tasaarveldada kiirabikutsetasu nii haigla visiiditasu ja vajadusel ka voodipäevatasuga. Need on tehnilised probleemid, kuid kiirabivisiiditasu kehtestamist pean paratamatuks. Juhul, kui ikka soovitakse, et erakorralist abi annab kogenud profesionaal, mitte üleväsinud ja ükskõikne töötaja.

Millised probleemid on sisekliinikus?

Viljandi haiglas on väga tugev siseosakond, kuid ka siin peab kogu personal pugema läbi igapäevatöö ja valvetöö nõelasilmade. Sisekliiniku eesmärgiks on hea taseme hoidmine, mida ei tohi lasta kaduda liigsuure patsiendikoormuse alla.

Kuivõrd palju on sisekliinikus patsiente (eelkõige vanemaid), kes peaksid pigem saama head hooldust?

Sellist statistikat ei ole tehtud, kuna haiglal puuduv võimalus hinnata haiglasse sattumise eelset olukorda. See tähendab ennekõike seda, et vanur võib oma vastuoluliste soovidega ka ise anda hoogu tervise halvenemisele. Küll peame teadvustama, et ühiskonna vananemine seab meie ette täiendavaid ülesandeid (korduvad ja korduvad hospitaliseerimised; pikem vanadus; vanadus dementsena). Viljandi haigla kasutab olukorra leevendamiseks PAIK programmi ning koduhaiglat, mille laiendamises näen vähemalt osalist lahendust.

Mida peate praegu tervishoiu suurimateks probleemideks ja milles näete lahendusi?

Avalikku personalipuuduse tunnistamist ning julget töökorralduse ümberorganiseerimist kogu Eestis, muuhulgas pean oluliseks ka haiglatele üldarstiabi (perearstiabi) andmise õigust koos finantseerimisega.

Samuti pean oluliseks maksusüsteemipõhist initsiatiivi loomist terve olemiseks. Inimesi paneb liikuma omakasu. Näiteks normaalse kehamassiindeksiga inimestele maksusoodustuse tegemist analoogselt tulumaksutagastustega.