Marje Oona: vaktsineerimise peamise kõrvaltoimena olen näinud rõõmu ja vabanemise tunnet

Kuidas on praegu COVID-19 vastu vaktsineerimine Eestis teie arvates läinud?

Vaktsineerimist mõjutab see, kui palju on vaktsiini saada. Tarned on esialgu väikesed. On selge, et kogu maailma jaoks ei jõuta praegu piisavalt COVID-19 vaktsiini toota. Eks see annab tunda ka siin. Kui mõelda esimese vaktsiinitarne kasutuselevõtule Eestis, siis arvestades, et see jäi pühade ajale ja enne vaktsineerimise alustamist on vaja läbida vaktsiinispetsiifilised koolitused, arvan, et kokkuvõttes on tulemus hea. Loomulikult, kui tulevad järgmised vaktsiinitarned, siis peab tempo olema kiirem.

COVID-vaktsiini suhtes on tavapärasest rohkem skepsist, kuna see sai väga kiiresti valmis – arvestades, et vaktsineeritud peaks saama suur protsent inimesi, siis kui murelikuks see teid teeb?

Kui me tahame naasta normaalse elu juurde ja mitte tunda igapäevaelus hirmu selle raske viirusinfektsiooni pärast, siis on väga oluline, et inimesed oleksid COVID-19 eest kaitstud. Sellepärast on vaktsineerimine üüratult oluline võimalus, kuidas me saame sellest pandeemiast kõige tõenäolisemalt ja kiiremini välja tulla.

Tegelikult ma isegi ei oska öelda, kas selle vaktsiini osas on tingimata rohkem skepsist või mitte. Võimalik, et tõesti on, sest võibolla läheb mõnel inimesel natuke rohkem aega harjumaks mõttega, et uued vaktsiinid tõepoolest ongi välja töötatud. Neid põhjused, miks vaktsiin seekord nii kiiresti välja töötati, on mitu. Näiteks see, et vaktsiini väljatöötamisega ei alustatud tegelikult nullist. Palju eeltööd oli uue tehnoloogiaga vaktsiinide kasutusele võtmiseks juba varem ära tehtud, aga lihtsalt polnud piisavalt suuri investeeringuid, mida seda tüüpi vaktsiinid oma tarneahelas vajavad. Kuna häda oli kogu maailmas väga suur, siis nüüd ressursid ka leiti. Lisaks on biotehnoloogia väga jõudsalt edasi arenenud ja mõned etapid, mis varem, näiteks 20 aastat tagasi, võisid nõuda terve aasta, nõuavad tänapäeval võibolla vaid mõne päeva. Näiteks geenijärjestuse kindlakstegemine. Samuti kulutati kogu selle protsessi käigus võimalikult vähe aega kõikvõimalikele bürokraatlikele takistustele. Seejuures ühtegi olulist etappi vahele ei jäänud.

Milline on teie arvates meedikute seas suhtumine vaktsiini ja mis saab neist tervishoiutöötajatest, kes pole nõus vaktsineerima?

Mina olen kohanud ainult neid inimesi, kes on COVID-19 vaktsiini väga positiivse suhtumisega. Kui nad on vaktsiini saanud, siis on öeldud, et ainuke kõrvaltoime, mida nad on kohe täheldanud, on rõõm ja vabanemise tunne.

Ma usun, et ka tervishoiutöötajate hulgas on neid, kes on võibolla veidi kõhkleval seisukohal. Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Kedagi ei sunnita. Aga need inimesed, kes ennast ei vaktsineeri, peavad arvestama sellega, et kui nad puutuvad kokku COVID-19 haigega, siis nad peavad jääma eneseisolatsiooni ja neil on jätkuvalt nakatumise ja COVID-19 põdemise risk kõigi oma võimalike tagajärgedega. Lisaks surmale võib selle haiguse läbipõdemine jätta pikaajalised tervisevaevused, mille ravimiseks praegu võimalusi pole. Sellepärast ma COVID-19 läbipõdemist kellelegi ei soovi.

Kõrvaltoimetele pööratakse palju tähelepanu. Kas sel vaktsiinil on kuidagi rohkem kõrvaltoimeid või lihtsalt saabki see teema palju tähelepanu?

Selle vaktsiini teemal räägitakse üldse väga palju. Võttes arvesse, kui mitmeid miljoneid doose COVID-19 vaktsiini on maailmas manustatud, siis selle vaktsiini kõrvaltoimete kohta peaaegu uudiseid ei olegi. On tõesti mõned üksikud raportid allergilistest reaktsioonidest, mis on allunud hästi ravile. On olnud ka üksikud teated, et väga eakas inimene, kel oli palju haigusi, on mingil ajal peale vaktsineerimist meie hulgast lahkunud. Aga siis pole tegelikult põhjust kahtlustada vaktsiini, vaid pigem loomulikku kulgu. Kui vaktsineeritakse miljoneid inimesi, kelle seas on väga eakaid ja haigeid, siis paratamatult mõne inimese elu lihtsalt ongi lõpufaasis. Praegu, nii kliiniliste uuringute alusel kui selle praktika alusel, mis kogu maailmast on kogunenud, pole midagi alarmeerivat selgunud. On olnud süstekoha valu ja vaktsineerimise järel on tõusnud palavik, on olnud lühiajalist kehvemat enesetunnet. Oma perearstikeskuses pole ma palavikest väga kuulnud.

Kui palju ja missuguseid koolitusi seoses COVID-19 vaktsineerimisega on juba tehtud ja plaanis teha?

Kõigepealt on vajalik, et vaktsineerijad on läbinud vaktsineerimise baaskoolituse ja jätkukoolitused. Tervishoiutöötajaid, kes on ennast neil teemadel täiendanud, on palju, aga nüüd võimaldasime koostöös terviseametiga ka lisakoolitusi. Neile on praeguseks registreerunud juba rohkem kui 1200 inimest ja küllaltki suur osa on koolituse detsembris läbinud. Lisaks on läbi viidud terviseameti, sotsiaalministeeriumi ja ravimiameti poolt korraldatud Comirnaty vaktsiinispetsiifiline koolitus. Eesti Perearstide Selts korraldab ka veebiseminare, kus räägime olulisemad punktid läbi ja perearstidel on võimalik küsida küsimusi. Need on regioonipõhised seminarid. Seltsi poolt tulevad ka õppevideod. Kui tuleb kasutusele uusi vaktsiine, siis loomulikult tuleb ka nende kohta koolitusi.

Mis on selles vaktsiinis nii erilist, et peab eraldi koolitusi tegema?

See vaktsiin nõuab teistmoodi käitlemist. Mõnes Eesti tervishoiuasutuses on juba läinud doose raisku. On oma nõksud, kuidas seda vaktsiini kasutada nii, et ta oleks toimiv ja õigesti manustatud. Kuna ta on uudse toimemehhanismiga vaktsiin, siis loomulikult tahab see samuti selgitamist. Räägitakse täpsemalt, mis vaktsiin see ikkagi on, mida ta sisaldab, millised on võimalikud kõrvaltoimed, kuidas uue vaktsiini puhul tuleb kõrvaltoimetest teatada ja kuidas seda täpselt kasutada.

Koroonaviiruse kõrval on grippi tänavu väga vähe. Miks nii?

Need meetmed, mida rakendame praegu uue koroonaviiruse leviku ohjamiseks, ohjavad ka gripiviirust. Gripp pole lihtsalt niivõrd nakkav. Võibolla on ka tehtud varasemast vähem gripiviiruse teste. Aga ma arvan, et põhipõhjus on ikkagi selles, et peseme käsi, hoiame distantsi ja meil on palju vähem suuri kogunemisi. Gripiviirusel pole lihtsalt võimalust levida.