Marje Oona: riski saab maandada nõustamise, jälgimise ja õige raviga

Euroopa Ravimiamet seostab AstraZeneca koroonavaktsiini väga harva esinevate ebatavaliste verehüüvetega, mis esinevad koos vereliistakute vähesusega. Kui kindel see seos praegustel andmetel on või on see pigem nii, et seda ei saa välistada?

Seos Vaxzevria ehk AstraZeneca (AZ) vaktsiini ja haruldase trombotsütopeenia/tromboosiga kulgeva sündroomi vahel on tõenäoline ja selle esinemise hinnanguline tõenäosus on 1 juhtum 100 000 vaktsineeritu kohta. Seetõttu lisatakse info selle kohta ka vaktsiini infolehte kui väga harva esinev kõrvaltoime. Sündroomile on antud ka nimi – VIPIT (vaccine-induced prothrombotic immune thrombocytopenia). Tegemist on klassikalistest veenitromboosidest (näiteks alajäseme süvaveenitromboos, KATE) ja arteriaalsetest tromboosidest (näiteks müokardiinfarkt, isheemiline insult) patogeneesi poolest erineva seisundiga. Klassikalised tromboosi riskitegurid VIPITi tekkimise riski ei ennusta ning uuringud selle sündroomi täpsete tekkemehhanismide ja riskitegurite selgitamiseks on käimas.

Kui suur on sellise kõrvaltoime avaldumise risk noorematel ja vanematel inimestel? Kui palju on praegu vaktsiine tehtud ja kui palju on olnud selliseid juhtumeid?

VIPIT risk on väike: Euroopa Ravimiameti ravimite riskihindamise komitee PRAC esitas 7. aprillil andmed kokku 64 juhu kohta ligikaudu 25 miljoni manustatud AZ vaktsiinidoosi kohta. Enamik nendest juhtudest on esinenud alla 60-aastastel inimestel. Põhja-Euroopas (näiteks Norras, Saksamaal, Taanis) on juhtude esinemissagedus olnud veidi suurem, kuid enamik juhtudest on nendeski riikides esinenud alla 60-aastastel inimestel. Kui esimese AZ vaktsiinidoosi järgselt VIPIT ei avaldunud, on selle avaldumise tõenäosus 2. vaktsiinidoosi järgselt väga väike.

Kuidas kommenteerite seda riski, kui võrrelda näiteks teiste enam kasutatavate ravimite kõrvaltoimete riskidega? St, kas see konkreetne kõrvaltoime saab ebaproportsionaalselt palju tähelepanu, arvestades, et väga paljud inimesed tarvitavad igapäevaselt igasuguseid ravimeid, mille puhul on samuti võimalikud tõsised ja ka surmaga lõppevad kõrvaltoimeid?

Vaktsiine ei manustata mitte juba olemasoleva haiguse raviks, vaid haiguse ennetamiseks hetkel tervele inimesele. Seetõttu kehtivad vaktsiinide ohutusele ka eriti ranged nõuded. Loomulikult tuleb silme ees hoida suurt pilti ja hoolega kaaluda vaktsineerimata jätmisega kaasnevaid kahjusid ja riske – nii indiviidi tasemel COVID-19 põdemisega kaasnevad riske ja vaevusi ning ühiskonna tasemel pandeemiaga kaasnevaid riske ja vaevusi. COVID-19 vaktsineerimisest saadav individuaalne tervisekasu on seda suurem, mida vanem on inimene. Kõnealuse AZ haruldase kõrvaltoimega on olemasolevate andmete alusel vastupidi – risk on suurem noorematel inimestel. Samas, noorematel inimestel esineda võivat riski saab maandada asjakohase nõustamise, tervise jälgimise ja õigeaegselt alustatud asjakohase raviga. Seetõttu on hoolikas tähelepanu hiljuti kasutusele võetud ja väga laialdaselt kasutatava vaktsiini haruldase kõrvaltoime suhtes igati õigustatud.

Praegu otsustati, et alla 60-aastaseid Eestis AZ vaktsiiniga ei vaktsineerita. Kas see otsus tulenes võimalikust riskist või sellest, et lihtsalt enne tuleb vanem vanusegrupp ära vaktsineerida?

Praegune soovitus tulenes sellest, et eakad on COVID-19 raskest haiguskulust kõige rohkem ohustatud, vaktsineerimisega hõlmatus on eakatel hulgas Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pigem madalam ja AZ vaktsiin on eakatel kasutamiseks turvaline, seetõttu on nende vaktsineerimine praegu prioriteet. AZ vaktsiiniga seotud soovitusi arutatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjonis kindlasti ka edaspidi.