Marina Tuutma: Rootsi koroonareeglid pole üleriiklikud, iga regioon otsustab ise

Milline on olukord koroonaviirusega Rootsis?

Viimase kahe nädala juhtude arv 4. detsembri seisuga on 654 nakatunut 100 000 elaniku kohta. Viies regioonis näitab nakatunute arv languse tendentsi. Võrreldes kevadega tehakse teste tunduvalt rohkem, umbkaudu 275 000 testi nädalas ehk keskmiselt 2750 testi 100 000 elaniku kohta. Positiivsete osakaal on ligi 12,9 protsenti. Kevadel oli kindlasti väga palju haigestunuid, keda üldse ei testitud, sest teste oli vähe. Seega ei saa neid numbreid võrrelda. Praegu vajab intensiivravi 237 inimest ja umbes 2000 inimest on haiglas. Haigestunute arv hakkab lähenema aprilli tasemele, aga intensiivravi vajavate ja haiglas olijate arv on väiksem. Niipalju, kui ma olen haiglaarstidega rääkinud, siis neile tundub, et haigus pole praegu nii agressiivne. Samas on ka patsientide ravimise oskused tunduvalt paremad. Kevadel toimus palju katse-eksituse meetodil. Nüüd on juhendid olemas. Kevadega võrreldes on vähenenud ka keskmine intensiivravis viibimise aeg 16 päevalt 9-le. Kuigi patsiendid on intensiivravil ikkagi üsna kaua, ei ole tervishoiusüsteem nii üle kuumenenud kui võibolla kevadel. Stockholmis plaaniti kevadel koguni välihaigla kasutamist, mida õnneks siiski tarvis ei läinud.

Rootsi hooldekodudes elab ligi 80 000 inimest ja praeguseks on viimaste nädalate jooksul registreeritud 562 uut nakatumise juhtu. Alates kevadest on Rootsi elanike hulgas kokku diagnoositud 124 000 nakkuse saanud naist ja 104 000 meest. Huvitav, et naiste osakaal on diagnoositute hulgas natuke suurem. Seevastu intensiivravi vajavate inimeste ja surnute osas on meeste osakaal suurem. Praegu on haigestumus kõige suurem Stockholmis ning Västra Götalandis ja kui kevadel ka Sörmlandis, siis nüüd on kolmas Skane regioon.

Kuidas süsteem vastu peab? Kui kevadel oli probleeme isikukaitsevahenditega, siis mis on praegu Rootsis kitsaskohad?

Isikukaitsevahenditega praegu tõesti enam probleeme pole, kuid laboritel on väga suur koormus. Rootsis pole tsentraliseeritud riigi tervishoidu, iga regioon lahendab oma tervishoiuküsimused ise. Nüüd on siiski riik võtnud endale rohkem vastutust, et koordineerida. Näiteks, kui mõnes maakonnas peaks tekkima testimisega probleeme, siis on võimalik, et teised maakonnad tulevad appi. Üha enam püütakse kasutusele võtta kiirteste, sest laborites testimine võtab oma aja ja kulutab rohkem ressursse. Haiglatingimustes on tavalisi PCR teste võibolla lihtsam teha, aga tahetakse, et just tervisekeskused saaksid kiirteste teha. Praegu rõhutatakse Rootsis kogu aeg: testida, testida, testida!

Kuidas on muu arstiabi kättesaadavus praegu tagatud?

Stockholmis ja Västra Götalandis olid kevadel probleemid plaanilise arstiabiga. Plaanilisi operatsioone vähendati. Vähiuuringuid ja muid asju keegi maha ei tõmmanud, aga on huvitav, et vähidiagnooside arv on võrreldes eelmiste aastate sama perioodiga langenud. Me arvame, et põhjus on selles, et inimesed pöördusid vähem. Sama on ka infarktidiagnoosidega, mille arv langes. See on tõenäoliselt tingitud sellest, et inimesed vältisid arsti juurde minemist. Me püüame perearstide poolt elanikkonnale ikka rõhutada, et kui on vaja, siis tuleb tulla arsti juurde. Praegu ei ole arstiabi kättesaadavusega probleeme.

Kuidas on Rootsis reeglid muutunud võrreldes kevadega?

Kõige suurem erinevus on selles, et kui kevadel olid üle-rootsilised reeglid, mis viidi sisse kogu riigis korraga, siis nüüd sügisel on need maakondade põhised. Kui kevadel oli nii, et Tervisekaitseamet kehtestas korraga üleriigilised meetmed, siis nüüd toimub abinõude kehtestamine dialoogis kohalike nakkuskaitsearstidega ja olenevalt kohalikust nakkusolukorrast. Rootsis on igas maakonnas nakkuskaitsearst, kel on väga suured volitused. Kõigepealt toimus selline dialoog Stockholmiga, kus oktoobri lõpus kehtestati erinõuded. Praeguseks on ainult üks maakond, kus neid ei ole. Kõigis teistes regioonides on järjepanu karmistatud reeglid sisse viidud. Enamus nõudeid on samad, mis kevadel ja nagu Eestiski: pesta käsi, hoida distantsi, jääda koju vähimategi haigustunnuste tekkimisel, töötada kodukontoris, vältida ostukeskuste külastamist ja teisi avalikke asutusi, kasutada internetikaubanduse teenuseid ja toidu transporti koju, vältida reisimist jne. Võrreldes kevadega testitakse kõiki, kellel on kas või pisimgi muudatus enesetundes ja selgitatakse positiivse testitulemuse korral välja kontaktsed. Keelatud on rohkem kui kaheksa inimesega kogunemised, samuti tuleb vältida nende inimestega kohtumist, kellega igapäevaselt koos ei olda, st kohtuda võib ainult oma pereliikmetega, kellega elatakse koos või töökaaslastega, kellega igapäevaselt koos töötatakse. Kõik asutused ja tööandjad peavad võtma tarvitusele abinõud, et neid nõudeid oleks võimalik täita.

Suur muutus on seotud alkoholimüügiga. Baarides ja restoranides on alkoholimüük keelatud kell 22-11 ja kell 22.30 peavad kõik lõbustusasutused kinni olema. Ka muidu pole Rootsis alkoholi kättesaadavus nii kerge kui näiteks Eestis. Rootsi poodides müüakse alkoholi nädala keskel hommikul kella 10st õhtul kella 7ni, laupäeval kella 3ni ja pühapäeval üldse ei müüda.

Eestis kehtestati hiljuti kaitsemaski kandmise kohustus avalikes siseruumides. Kuidas on sellega Rootsis?

Rootsis ei ole praegu maski kandmise kohustust, kuna üheselt võetavaid teadustulemusi pole. Samas käivad arutelud selle osas ikkagi. Hiljuti ilmus näiteks maskide kandmise kohta Taanis tehtud uuring, kuhu oli kaasatud 6000 inimest, kellest pooled kasutasid igapäevaselt kirurgilist maski ja pooled mitte. Tulemused näitasid, et maski kandjatest haigestus 1,8% ja maski mitte-kasutanutest 2,1% koroonaviirusesse.

Minu kodukohas näeb maskikandjaid, aga neid on vähe. Väga paljud väiksemad restoranid on kinni pandud, kuna nad peavad tagama külastajate vahel distantsi, kuid selleks pole piisavalt ruumi. Väga paljud restoranid ja kauplused on läinud koju tellimise peale üle.

Kui varem pikendati kodus töötamise perioodi kuu kaupa, siis paljud regioonid on otsustanud, et see kehtib kuni juunini. Paljudes asutustes on olnud probleem, et kõigile pole jagunud sülearvuteid või lihtsalt tuleb mõnda asja kontoris teha. Siis on katsutud töötajaid ruumiliselt ja ajaliselt hajutada. Rootsis tehtud uuringud näitavad, et kõige suurem nakatumine toimub kodusiseselt ja töö juures.

Veel soovitatakse piirata nii regioonide sisest kui -vahelist liikumist. Kontserdid on ära jäetud. Väga palju üritatakse teha digitaalselt. Näiteks saab osta pileti, et vaadata ooperit läbi veebi.

Kui rahul olete sellega, kuidas Rootsi on koroonapandeemiaga hakkama saanud?

Praegu arvan küll, et mida veel rohkem teha saaks? Kui võrrelda teiste riikidega, siis hakkas meil tõus tulema hiljem. Ja ka suvel oldi ju siseruumides kogunemise vastu. Viirushaiguste levik vastu talve suurenebki ja ma arvan, et päris nulli seda nakatumist viia ei saa. Kui panna riik päris lukku, siis nakatumine tõuseb ikkagi peale ühiskonna avanemist kohe jälle. Ma arvan, et ka vaktsiini tulekuga nakatumine päris nulli ei lähe, kogu elanikkonna vaktsineerimine võtab aega. Nagu see on gripiviirusega. Usun, et selle haigusega tuleb elada veel üks aasta kohe kindlasti. Kõik riigid otsivad võimalusi, et suremus oleks nullilähedane, tervishoid vastu peaks ning majandus välja ei sureks.