Maria Mikkal: allergoloogia-immunoloogia eriala toetub suurele entusiasmile ning tahtmisele valdkonda arendada

Artikkel ilmus augusti Lege Artises. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Lege Artist ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Mis on Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi ülesanded?

Alustuseks natuke meie seltsi ajaloost. Eesti Immunoloogide Selts asutati 1984. aastal ning Eesti Allergoloogide Selts 1993. aastal. 2001. aastal need kaks seltsi ühinesid ning loodi Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts.

Selts ühendab erinevate immunoloogia valdkondadega tegelevaid teadlasi ja arste. Meie seltsi kuuluvad allergoloog-immunoloogid, laste allergoloogid, sise­arst-allergoloogid, laboriarstid ja immunoloogia valdkonnaga tegelevad teadlased. Kokkuvõttes on meil väga huvitava kooslusega selts, kuhu kuuluvad nii klinitsistid kui ka teadlased.

Meie seltsi ülesanne on immunoloogia ja allergoloogia kui eriala arendamine ja väärtustamine Eestis. Seltsil on väga oluline osa immunoloogide ja allergoloogide atesteerimise põhimõtete väljatöötamises ja sertifitseerimises Eesti tervishoiusüsteemis. Jätkame riigisisest ja erialadevahelist tööd ning korraldame immunoloogia ja allergoloogiaalaseid koolitusi – loome ning hoiame suhteid teadlaste ja klinitsistide vahel ning teiste erialaseltsidega.

Millised on immunoloogia ja allergoloogia erialade erinevused?

Allergoloogia kui eriala tegeleb allergiliste haiguste diagnoosimise ja raviga. Kliiniline immunoloog keskendub põhiliselt kaasasündinud immuunsüsteemihäiretele, mis enamjaolt on immuunsüsteemi kaasasündinud defitsiidid ja düsregulatsioonid. Aga tegeleme ka sekundaarse immuun­defitsiidiga ja haruldaste sündroomidega, mille korral esineb immuundefitsiit ehk -puudulikus. Väga sageli arvatakse ekslikult, et immunoloog tegeleb ka auto­immuunhaigustega, kuid valdav osa autoimmuunhaigusi on reumatoloogide, gastroenteroloogide ja teiste erialade valdkond.

Palju on Eestis allergoloog-immunolooge?

Praegu on Eestis kaheksa allergoloog-immunoloogi ja neli residenti, kellest kolm on peagi lõpetamas. Kuna meie eriala on väga kitsas, siis võib öelda, et momendil on meil töötajatega hästi.

Millised on teie seltsi viimase aja tegemised ja saavutused?

Kõige uuemaks saavutuseks peame asja­olu, et allergeenspetsiifiline immuunteraapia on taas Eestis kätte­saadav, kuigi raviks on tervisekassa ressursid piiratud. Vahepeal oli paar aastat paus, kus me ei saanud seda ravi kasutada. Tänu seltsi tööle on selle ravi kättesaadavus nüüd taastatud ning saame jälle pakkuda tipptasemel allergiaravi. Selline ravi võib olla elupäästev näiteks herilase- ja mesilaseallergia korral, kuid lisaks on see kindlasti tervist hoidev ja elukvaliteeti parandav, mis ei ole vähem tähtis. Kuna enamik desensibiliseerivat ravi saavaid patsiente on tööeas inimesed, kes saavad ravi tulemusena rohkem tööl käia ja nende elukvaliteet kõvasti paraneb, siis pean seda ravivõimalust väga oluliseks.

Oluliseks pean seltsi seismist selle eest, et eriti raskete ja haruldaste haigustega patsiendid saaksid õigeaegselt parimad ravivõimalused. Näiteks immuundefitsiidiga lapsed luuüdi transplanteerimist välismaa keskustes, mis on spetsialiseerunud selliste haigete raviks. Neid patsiente on Eestis harva ja kui patsiendi raviarst vajab olukorra lahendamisel nõu ja tuge, siis meie selts on arstile ja patsiendile toeks ning aitab leida parimat saadaolevat ravi.

Eestis on ka päris head diagnostilised võimalused, kui võrrelda ennast teiste väikese populatsiooniga Euroopa riikidega. See on kõik tänu seltsi eelmistele juhatustele, kes on teinud väga suure töö selleks, et need võimalused oleksid Eestis hästi kättesaadavad.

Selts on ka toeks Tartu Ülikooli immunoloogia valdkonna teadlastele, kes iga aasta korraldavad rahvusvahelise immunoloogia suvekooli. See on mitmepäevane sündmus, kus osalevad enamjaolt teadlased, tippspetsialistid ja noorteadlased nii Eestist kui ka välismaalt.

Mida toob tulevik?

Oluliseks jääb residentide väljaõpe, samuti meie valdkonna koolituste korraldamine. Lisaks keskendume ka sellele, et parandada ja toetada klinitsistide ja teadlaste vahelist koostööd ning luua tugevamaid suhteid, seda eriti noorte kolleegide seas. Meie immunoloogia valdkonna teadlased teevad Euroopa tasemel tippteadust ning soovime, et klinitsistide ja teadlaste vahel oleks rohkem suhtlemist.

Õppimisest rääkides – kui head on Eestis allergoloogia-immunoloogia eriala õppimisvõimalused?

Õppimisvõimalused on Eestis väga head ja oleme selle üle väga uhked. Allergoloogia ja immunoloogia eriala residentide põhiline õppebaas on Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskus, mis sai 2022. aasta septembris Euroopa Eriarstide Ühenduse (ingl Union of Medical Specialists, UEMS) sertifikaadi – oleme Euroopa tasemel tunnustatud õpetav keskus.

Milline on olnud eriala areng maailmas ning mis on olnud tähtsamad tipphetked ja nn ahhaa-efekti tekitanud arenguhüpped?

Mõne haiguse ravi on seoses bioloogilise ravi tulekuga väga muutunud, mis parandab selgelt patsientide elukvaliteeti. Näiteks on bioloogilisel ravil väga hea efekt kroonilise nõgestõve ravis, samuti on Eestis head harvaesineva hereditaarse angioödeemi ravivõimalused. Pakume ka kaasasündinud antikehade puudulikkusega patsientidele nii statsionaarset ravivõimalust kui ka selliseid lahendusi, kus patsient saab teha ise kodus asendusravi.

Ahhaa-hetkedest tooksin välja hiljuti avastatud uue haiguse. Nimelt avastati 2016. aastal haigus, mis seletab anafülaktilisi reaktsioone, millele varasemalt põhjust ja loogilist seletust ei leitud. Selle haiguse nimi on hereditaarne alfa-trüptaseemia. Põhjus on mutanteerunud geeni koopiate arv, mis suurendab trüptaasi taset veres ja seega ka anafülaksia riski. Alfa-trüptaseemia on haigus, mille kohta saadud teadmised liikusid väga kiirelt teadusmaailmast kliinilisse praktikasse.

Immunoloogia on ülimalt kiiresti arenev valdkond, mis hõlmab enamikku meditsiinierialasid, sest aina rohkem ja rohkem lisandub bioloogilisi ravimeid ning immuunteraapiat kasutatakse näiteks nii sisehaigustes, dermatoloogias, autoimmuunhaiguste ravis kui ka vähiravis. Väga palju tegeletakse sellega, et leida ravimid, mis mõjutaksid häiritud immuunrada – proovitakse jõuda immuunsüsteemis algprobleemini, mis tekitab näiteks põletikku või vähki.

Mis on teie eriala kitsaskohad?

Eriala kitsaskohaks pean seda, et meie pakutavad teenused on tervisekassa poolt tugevalt alarahastatud. Nimelt lähtub tervisekassa hinnamudel enam kui kahekümne aasta tagustest teadmistest, kus on arvestatud vaid vahendite kulu, aga mitte teadmisi. Kuid immunoloogiliste haiguste diagnoosimine on kulukas – meie juurde satub patsient sageli siis, kui haigus on kestnud pikemat aega, ja see nõuab oluliselt rohkem ressurssi. Sealhulgas ka ajalist ressurssi, sest näiteks ei saa me sageli pooletunnisel vastuvõtul kogu olemasolevat informatsiooni töödelda, kuna haiguslugu on tihti nii pikk, et nõuab põhjalikku süvenemist. Seega nõuab immunoloogi vastuvõtt oluliselt rohkem ressurssi kui näiteks tavalise allergiapatsiendi hindamine. Meil on heal tasemel eriala, kuna see toetub põhjalikele teadmistele ja inimeste suurele entusiasmile ning tahtmisele valdkonda arendada. Kuid paraku ei vasta teenuste hinnamudel personali panustatud töö- ja ajakulule.

Ühe kitsaskohana tooksin veel välja selle, et meie riik on väike ning seetõttu kokkupuude väga haruldaste haigustega vähene. Meil lihtsalt ei ole nende haigustega patsiente. Samas on olemas kontaktid ning saame vajadusel saata patsiendi välismaale.

Lõpetuseks, mis on teie erialal uut lisandumas?

Üks uus aspekt on seotud immuno­teraapia, mida hetkel tehakse ainult aero­allergeenidega. Kuid uuringud käivad ka toiduallergeenidega ning katsetatakse, kas ka toiduallergia korral saaks kasutada immuunteraapiat. Ilmselt ei teki see võimalus veel niipea, kuid lootust on.