Mari Annus: perearstid ja -õed moodustavad ühtse meeskonna, mille sees on hea olla

Intervjuu ilmus ajakirja Perearst märtsinumbris. Ajakirja saab tellida SIIT.

Palun kirjeldage, milline on olnud Teie teekond perearsti eriala juurde?

Minu jõudmist peremeditsiinini on vaieldamatult mõjutanud minu ema, kes on perearst Mall Petersen. Tema pealt olen näinud, kuivõrd mitmekülgne ja patsiendilähedane see eriala on. Ülikooli ajal mõtisklesin küll teistegi erialade üle, kuid minu jaoks on väga oluline, et poleks öötööd. See piirab paljude teiste erialade valikut. Ühtegi teist samaväärselt huvitavat eriala ma sellest valikust ei leidnud. Lisaplussid on korralduslikud, näiteks suurem võimalus oma töökeskkonna mõjutamiseks võrreldes haiglaga, ja toksilisuse puudumine. Perearstid ja -õed moodustavad mõnusa ühtse meeskonna, mille sees on hea olla. Mulle meeldib ka järjepidevus ning pidev enesetäiendamine. Samas on hea perearst patsiendi jaoks võtmetähtsusega, mida ka järjest enam hinnatakse. Perearsti prestiiž on ajaga kindlasti kasvanud.

Millisena näeb perearst oma rolli praeguses tervishoiusüsteemis?

Praeguses tervishoiusüsteemis sõltub perearstist palju see, kuidas inimene saab meditsiinilist abi. Nimistuga perearst on oma patsientidele kaasteeline sünnist surmani, ta saab toetada inimesi nende raskematel hetkedel ja rõõmustada koos õige ravi või arstliku lähenemise leidmisel. See, kui oluline osa võib olla perearstil inimese elus, tekitab alandlikkust. Samas sõltub kindlasti perearstist endast, kui suurt rolli ta soovib oma patsientide elus täita. Võib-olla teeb ta seda ühes valdkonnas rohkem ja teises vähem, sest mõni teema pakubki rohkem huvi kui teine. Tänapäeva infoülekülluses on perearsti ülesanne ka teabe adekvaatsust hinnata ja nõustada. Mind rõõmustab, kui patsient tuleb ettevalmistatud küsimustega, et paremini orienteeruda tervisemaastikul. Teisest küljest oodatakse meditsiinilt kohati liiga palju, siis on perearsti ülesanne tutvustada patsiendile tervishoiusüsteemi piiranguid.

Hiljuti avaldatud, tervisekassa tellitud elanike rahulolu uuring näitab, et inimeste usaldus perearstiabi vastu püsib suur, kuid rahulolu teenusega on vähenenud. Milline paistab patsientide suhtumine Teie praksises?

Meil Saku Tervisekeskuses on üldiselt patsientide rahulolu suur ja meie personali hinnatakse kõrgelt, nii arste kui ka õdesid. Hästi hea meel on lugeda meie töötajate ühisvestlusest, kuidas patsient on meid kõiki või kedagi eraldi tunnustanud. Lisaks ollakse väga rahul meie ilusa majaga.

Patsiendid on väga rahul, et nad saavad nii paljusid teenuseid meilt kohapealt ega pea selleks Tallinna sõitma. Näiteks on meil olemas ämmaemand, füsioterapeudid (ka lastele), vaimse tervise õed, psühholoog (võtab vastu ka lapsi), aparaatne füsioteraapia, jalaravi ja palju muud. Teenuste selline olemasolu on mugav nii arstile kui ka patsiendile.

Patsiendi jaoks on läbi aegade rahulolematuse peamine põhjus olnud ootustele mitte vastav kättesaadavus. Praegustes arstide puuduse tingimustes võib mõne kindla arsti juurde plaanilise aja saada mõnikord alles mitme nädala pärast, mis alguses on olnud patsientide jaoks ootamatu. Muidugi on meil oma süsteem kiiremate probleemide korral lahenduse leidmiseks, näiteks patsient saab tulla pereõe vastuvõtule või tolle päeva valvearst konsulteerib teda. Samas tahaks patsient näha just oma arsti ning seal ongi käärid ootuste ja pakutava vahel. Üldiselt on patsiendid selles osas siiski mõistvad.

Kättesaadavust aitab parandada digiteenusplatvorm, kuhu saab igal hetkel oma mure edastada. Tulevikus võtame kindlasti veel kasutusele erinevaid tööd hõlbustavaid lahendusi, kuigi töökorralduslikult nõuavad need esialgu muutuste sisseviimist ja rahulolu efekt võib avalduda alles hiljem.

Kui saaksite valida ühe asja, mida tervishoiukorralduses muuta, siis mis see oleks?

Tervishoiukorralduse mõttes võiks perearsti töösse olla sisse kirjutatud lisapädevused, nii nagu nägime Austraalias WONCA konverentsil käies. Sealses süsteemis on paljudel perearstidel vabal valikul lisapädevus eri valdkondades (nt nahahaigused/nahavähk, anestesioloogia, vaimne tervis, teadus). See pakub vaheldust ja sealsed perearstid olid sellega väga rahul. Nende töönädal koosneski näiteks kolmel päeval töötamisest perearstina perearstikeskuses ja 1–2 päeval nädalas tööst oma lisapädevuse alal. Meie tervishoiukorraldus ja rahastus võiks sellist lähenemist pigem soosida kui takistada. Niisugune töökorraldus võiks vähendada läbipõlemist, sest pakub vaheldust ning väärtustab arsti kui inimest oma erihuvidega.

Noored perearstid on kõik varasemates intervjuudes öelnud, et tegu on kõige ägedama erialaga. Mida Teie arvate ja miks?

Ma olen nendega täiesti nõus, et peremeditsiin on parim arstlik eriala. Tõeliselt mitmekülgne, varieeruv, samas on järjepidevust ja näeb oma töö pikaajalisi mõjusid. Mulle meeldib väga, et saame ise oma keskuses tööd korraldada ja juhtida, katsetada, mis meile sobib ja mis mitte, ning muudatusi teha. Sellist paindlikkust haiglaerialadel naljalt ei leia. Eriala muudavad ägedaks ka säravad kolleegid, kellega põnevaid tegusid ette võtta või kelle toetava õla najal tõdeda, et perearstid ise on ka eelkõige inimesed, kelle aeg ja energia ei ole kummist, ning on ülimalt oluline endale aega võtta taastumiseks.

Mis teeb rõõmsaks ja mis kurvastab igapäevases töös? Palun tooge mõni näide.

Igapäevatöös rõõmustavad mind laste tervisekontrollid ja näiteks see, kui oleme vaimse tervisega kimpus oleva patsiendi jaoks leidnud teda toetava ravilahenduse. Mind rõõmustab patsientide eneseteadlikkuse kasv, näiteks kui üks mu ATH-ga täiskasvanud patsient ütles juba enne, kui ma jõudsin sellele tähelepanu pöörata, et ta vaatas retseptide küsimise sageduse järgi, et tema elus on miski, mis vajab muutmist (ravimivajadus oli kasvanud). Pärast seda tõdemust ta muutiski oma elukorraldust endale sobivamaks ja ravimivajadus vähenes. Mitmeid asju saab eluviisimuutustega ravida või muutust toetada. Nii et patsiendid toovad sageli rõõmu.

Mind kurvastab töö juures peamiselt see, et olen töö tõttu palju kodust eemal ega saa oma laste jaoks rohkem olemas olla. Korralduslikus mõttes kurvastab mind kõige enam pidev perearstide koormuse ja tööülesannete kasv, samas kohati ressursside piiramine, mis tekitab läbipõlemist ja nõuab pidevat muutumist, kohanemist. Tervishoiu suurim väärtus peitub inimestes – arstides ja õdedes –, kelle hoidmist võiksime veelgi enam väärtustada.

Curriculum vitae

Sünniaeg: 20.12.1988

Hariduskäik:
2014–2017 peremeditsiini residentuur, Tartu Ülikool
2008–2014 arstiteadus, Tartu Ülikool
1997–2008 Tallinna Inglise Kolledž

Töökogemus:
2025– pereteraapia õpilane
2023– meditsiiniekspert, DocAid
2023, 2024 auditeerija, Eesti Perearstide Selts
2017– perearst, OÜ Saku Tervisekeskus
2015–2017 arst-resident, OÜ Saku Tervisekeskus
2015–2017 EMO valvearst, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Kuulumine organisatsioonidesse:
Eesti Perearstide Selts, Eesti Pereteraapia Ühing, Üliõpilaskorporatsioon Amicitia