Magnumi uus juht: riigi, ettevõtjate ja kodanike omavahelist usaldust ehitatakse kaua, kuid lõhutakse kiiresti

Alates 1. detsembrist saab Margus Linnamäele kuuluva ravimite hulgi- ja jaemüügikontserni Magnum uueks juhiks Mari Krass, senine juhatuse esimees Ahti Kallikorm siirdub ettevõtte nõukogusse.

Mis on teie peamised eesmärgid uue juhina? Kas saate välja tuua mõned konkreetsed plaanid, mida tahate kindlasti ära teha?

Lähiaastatel on meid ootamas mitmed suured muutused: Euroopa ravimireform, kriisikindluse suurendamine, sest ravimi hulgimüüjad muutuvad elutähtsa teenuse osutajaks, rohepööre tervishoius. Nii oluliste muudatuste elluviimine vajab suurt pühendumust ja dialoogi nii riigi kui Euroopa tasandil. Magnumi üks fookustest on olnud alati sellesse panustamine ja need muutused tuleb kvaliteetselt ära juhtida.

Minu ametiaeg Magnumi juhatuse esimehena algab detsembrist. Kindlasti seame esmased plaanid ja mõtted ettevõtte sees koos kolleegidega. Olen organisatsioonis olnud juba 21 aastat, kuid uuel tasandil väljakutseteks ja arenguks on kindlasti ruumi ka minul. Ookeaniauriku pööramine ei lähe kiiresti ja ega ei peagi, sest oleme õigel kursil.

Magnum on alati olnud meeskonnakeskne ja seda plaanin kindlasti jätkata. Tunnen ja hindan meie inimesi ning tean, et me täiendame teineteist. Juhatuses on lisaks minule veel kaks liiget. Juhina tahan rohkem keskenduda teadmussiirdele, innovatsioonile ja üldisele juhtimiskvaliteedi tõstmisele. Olen veendunud, et meie mõõdetavad tulemused on täpselt nii head, kui head on meie juhid meie strateegiate ja eesmärkide inimesteni viimisel.

Vedasite Magnumi tegevusi koroonakriisis. Mida täpsemalt tol ajal tegite ja millised olid sel ajal väljakutsed?

Koroonakriis oli äratuseks kogu ühiskonnale. Kuna meil oli kõigil sama vastane - tundmatu viirus - siis pidime kõik panustama nii riigi, rahva kui ettevõtete ja oma pere hoidmisse.

Esimeses järjekorras oli COVID just tervisekriis, mille haldamises oli kesksel kohal ravimite, meditsiinitarvikute ja tervisetoodete kättesaadavus. Nende tagamine Eesti patsientidele oli Magnumi suureks panuseks. Ettevõtte strateegia- ja arendusjuhina oli minu ülesandeks selle ennenägematu olukorraga toime tulla. Mul on hea meel, et leidsime siin ühise keele ja sihid ka riigiga.

Kevadel 2020, kui vallandus ühest küljest ostupaanika ja teisest küljest jõudis meieni signaale ravimite tarneahelate häiretest - kasvõi piiride sulgemise tõttu - olime operatiivseks info jagajaks riigile. Suurendasime eriolukorra ajaks koos teiste hulgimüüjatega ravimivaru Eestis, mis rahaliselt nõudis märkimisväärset investeeringut.

Olime riigile partneriks koroonavaktsiinide jaotusel ja ladustamisel. Tegemist oli ennenägematu operatsiooniga, kus mõne nädalaga töötasime välja terve uue digitaalse protsessi ja füüsilised protseduurid ultrakülma -80 C temperatuuri nõudvate vaktsiinide käitlemiseks. Jääb alatiseks meelde, kuidas mõõtsime stopperiga külmkapi kõrval vaktsiinide liigutamiseks kuluvat aega. Kuiva trenni tegime eelkülmutatud patareidega, mis sarnanesid suuruselt ja kujult kõige rohkem vaktsiiniviaalidega. Vaktsiin võis külmkapist väljas olla maksimaalselt 3 minutit. Detaile oli väga palju ja kõigist nendest sõltus pandeemia peatamine ja ühiskonna avanemine. Riigi ravimilao õnnetuse järel võtsime jaanipäeva nädalavahetusel enda lattu üle kõik riigi vaktsiinid ja muud ravimid. Olen Magnumi saavutatu üle uhke.

Kuidas on koroonaaeg ja üldse see, mis praegu maailmas toimub, mõjutanud Magnumi tegevusi? Millised on teie arvates olnud peamised õppetunnid nii teile kui riigile laiemalt?

Tagantjärele võime öelda, et riik oleks kriisis võinud veel kiiremini oma ala asjatundjaid kaasata. Seda eelkõige just vaktsiinide käitlemise ja logistika osas. Kriisis tuleb usaldada ja kasutada juba olemasolevaid logistikaahelaid ja kompetentse. Jalgratta leiutamiseks ega tegevuste dubleerimiseks ei jätku aega ega ressursse, see oli kriisi õppetund ka teistes riikides.

Hea on näha, kuidas meil on aegamisi välja kujunemas kindlad protseduurid ja protsessid, kuidas pidevalt muutuvates tingimustes tegutseda. Paindlikkus on üks Magnumi tugevusi ja väärtuseid. Selles osas oleme kriiside ajal veelgi edasi liikunud. Kindlasti aitasid kriisid kaasa ka partnerlus- ja usaldussuhete loomisele. Panustasime sellesse teadlikult.

Eelmise aasta algul Postimehes ilmunud arvamusloos kirjutasite, et riigi ja ettevõtete vahel tuleb ehitada usaldust. Missugune on teie vaates olukord praegu?

Kahjuks tuleb tunnistada, et olukord oli tookord parem, kui see on täna. Kiirelt õpitud asjad lähevad ka kiirelt meelest. Riigi, ettevõtjate ja kodanike omavaheline usaldus on see, mida ehitatakse kaua, kuid lõhutakse kiiresti. Kriisid aitasid usaldussuhteid ehitada kiiremini, kui see võibolla tavaelus oleks juhtunud. Samas ei olnud kriisides aega kõiki demokraatiale omaseid protsesse piinliku täpsusega läbida, probleemid vajasid kiiret lahendamist.

Kui aga riigipoolne nurkade lõikamine muutub igapäevaseks ka väljaspool erakorralisi olusid, siis võib partnerlus kannatada. Oleme kuulnud seda ka teistest valdkondadest - siia alla läheb osa seadusloomest, näiline kaasamine, ebaloogilised ja läbimõtlemata otsused jms. See võib alguses tunduda mugav ja operatiivne asjaajamine, kuid minu meelest on see äärmiselt ohtlik trend.

Kas saaksite tuua mõne konkreetse näite riigipoolsest tegevusest, mille osas olete kriitiline?

Pean näiteks silmas viimastel aegadel kahetsusväärselt levinud poliitika- ja õigusloomeprotsesse, kus seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul ei ole pahatihti võimalik materjaliga tutvuda, veel vähem mõtestatud positsiooni kujundada ning seda argumenteeritud arvamuseks sõnastada. Kaasamis- ja kooskõlastusprotsesside korraldus toimib praktikas partnerluse mõjusa lakmuspaberina. Kui riigi enda poolt seatud kaasamisprotsess asendada pelgalt riiklikest otsustest teavitamisega, siis partnerlus kahtlemata kannatab.