Magneesiumi kasutamine lihasekrampide ravis ei leia tõenduspõhisust
Nii apteekides kui ka toidupoodides müüdavaid magneesiumilisandeid reklaamitakse krampe ravivatena, samas pole nende toime veel sugugi tõestatud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
On teada, et intravenoosselt manustatud magneesium on efektiivne eklampsia ennetamiseks. Samuti pärsivad magneesiumi suured parenteraalsed doosid neuromuskulaarset tegevust, põhjustades lihasjõu ning reflekside kadu. Sellest on järeldatud, et selle mineraali manustamine võiks vähendada ka skeletilihaste erutatavust. Nii apteekides kui ka toidupoodides müüdavaid magneesiumilisandeid reklaamitakse krampe ravivatena, samas pole nende toime veel sugugi tõestatud.
Cochrane'i uuendatud süstemaatiline ülevaade võtab kokku 11 uurimust 735 osalejaga, kus hinnati magneesiumi mõju skeletilihaskrampide sagedusele ja tugevusele. Viis uurimust kaasasid naisi, kel oli probleeme rasedusega seotud krampidega (408 osalejat). Viis uuringut uurisid inimesi, kellel olid idiopaatilised krambid (271 uuritavat, 118 kontrollisikut). Viimases uuringus oli uuritavatel maksatsirroos, vaid mõnel neist olid krambid skeletilihastes. 9 uuringut võrdlesid magneesiumi toimet platseeboga, üks ravi puudumise, kaltsiumkarbonaadi või B-vitamiiniga ning viimane E-vitamiini või kaltsiumiga. Ühes uuringus manustati magneesiumi aeglaselt tilkinfusioonina, ülejäänutes oraalselt.
Ülevaates leiti, et enamik uuringutest: nii maksatsirroosiga kui ka kõik rasedaid patsiente hõlmavad ja üks idiopaatilisi krampe käsitlev töö olid kallutatud. Seega jäi sõelale vaid neli uuringut. Üheski neist ei leitud statistiliselt olulist erinevust magneesiumi ja platseebo tarvitajate vahel.
Tõenäosus, et magneesium leevendab idiopaatiliste krampide esinemissagedust või tugevust, on väike. Samas on magneesiumi toimet raseduse, füüsilise koormuse või haigustega seotud krampide ravimisel veel vähe uuritud ning et teemasse selgust tuua, oleksid vajalikud täiendavad uuringud.