Made Laanpere munarakudoonorlusest: see on täielikult noorte naiste ärakasutamine
Hüvitis võib panna rahalistes raskustes olevad noored olukorda, kus olemuselt midagi üllast tehes seatakse oma keha ohtu.
Munarakudoonorlus on paljudes Euroopa riikides, nagu ka Eestis, seaduslik, kirjutab Päevaleht. Noori naisi peibutatakse aktiivselt sotsiaalmeedias doonoriks, reklaame näeb isegi siis, kui teema vastu pole varem huvi tuntud. Eesmärk on küll üllas, aga naine võib teha otsuse, mõtlemata tagajärgedele. Need võivad aga olla ülitõsised.
Reklaamid on visuaalselt ilusad ja mõte on ju üllas: aidata naist, kes ise lapsi ei saa. Kõlama jääb aga, et annetuse eest on ette nähtud hüvitis, mis pole sugugi väike. See varieerub 600–850 euro vahel ja välismaal on doonorluse eest võimalik saada mitu tuhat eurot. Kõik on seaduslik, sest kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus ei sätesta hüvitise suurust.
Munarakudoonoriteks soovitakse 18–35-aastaseid tervislike eluviisidega naisi. Kuidas neil läheb pärast doonoriks olemist, pole aga piisavalt uuritud.
Naistearst Made Laanpere arvab, et hüvitis võib panna rahalistes raskustes olevad noored olukorda, kus olemuselt midagi üllast tehes seatakse oma keha ohtu. „See on täielikult noorte naiste ärakasutamine,“ arvab ta.
Loe rohkem Päevalehest.