Made Bambus: vähitõrjes toob edu laiapõhjaline ennetus ning kõrgtasemel diagnostika ja ravi

Vähk on globaalne probleem ja vähitõrje all mõistetakse kogu vähivastast tegevust alates vähiennetusest kuni tavaellu naasmiseni pärast vähist tervenemist või siis väärika elulõpuni. Eesti vähitõrje tegevuskava koostamisel aastateks 2021–2030 osales üle saja eksperdi, kes sõnastasid oma valdkonna probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused, kuid juba on selge, et paljude eesmärkide elluviimine võib osutuda keerukaks, takerdudes erinevate ressursside puuduse taha, kirjutab sotsiaalministeeriumi vähitõrje ekspert Made Bambus tervisevaldkonna infokirjas.

Eesti vähitõrje areneb rahvusvahelises koostöös

Eesti vähitõrje tegevuskava koostamine toimus paralleelselt Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (Cancer Beating Plan) ja Vähimissiooniga (Cancer Mission), mis on võtnud poliitilise kohustuse muuta aastaks 2030 kolme miljoni vähist puudutatud inimese (patsiendid ja nende lähedased) elu paremaks, pikendada tunduvalt vähipatsientide elu, vähendada suremust ja parandada nende elukvaliteeti, kirjutab sotsiaalministeeriumi vähitõrje ekspert Made Bambus tervisevaldkonna infokirjas.

Eesti vähitõrje tegevuskava koostamine toimus paralleelselt Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (Cancer Beating Plan) ja Vähimissiooniga (Cancer Mission), mis on võtnud poliitilise kohustuse muuta aastaks 2030 kolme miljoni vähist puudutatud inimese (patsiendid ja nende lähedased) elu paremaks, pikendada tunduvalt vähipatsientide elu, vähendada suremust ja parandada nende elukvaliteeti.

2022. aasta lõpul reorganiseerisime vähitõrje juhtrühma ja moodustasime sõeluuringute juhtrühma. Praguseks on juhtrühmas kokku lepitud 2024. aasta prioriteedid, mille elluviimine vajab lisarahastust ning see on järgmise aasta eelarve küsimuseks. Vähitõrjeplaani rakendustegevused on suunatud käimasolevate sõeluuringute efektiivsemaks muutmisele, uute sõeluuringute ettevalmistamisele, struktureeritud ja kvaliteetse andmehõive loomisele ning vähiravi tulemuste mõõtmisele. Rakendustegevusi koordineerivad Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, tervishoiuteenuste osutajad, kliinilised erialaseltsid ja ülikoolid.

Teadaolevalt 40% vähijuhtudest on ennetatavad ning ravitulemused seda edukamad, mida paremini on integreeritud vähi diagnostika, ravi ja teadusuuringud. Nüüdisaegsete terviseteaduste, sh personaalmeditsiini võimsate arengutrendide taustal on tekkinud vajadus riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele, sest ühiskonna ootus on suunatud kiiremale ja ühtlasemale uute ravimite ja ravimeetodite kättesaadavusele. Seega multidistsiplinaarne ja riikideülene koostöö on Eesti vähitõrjet ümberkujundavate arengute jaoks ülioluline.

Konkurentsipõhisest teadus- ja arendustegevuse toetamisest meetmest taotleme rahastust projektile, mille eesmärk on teaduse- ja arendustöö kaasamine vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse ja selleks ennetust, diagnostikat, ravi ja teadust kaasava struktuuri moodustamine. Põhjuseks on see, et tõhus vähivastane võitlus on ülemaailmne väljakutse, mida ei saa lahendada isoleeritult ilma sektorite vahelise ja rahvusvahelise koostööta. Personaalmeditsiini kiired arengud on veelgi kiirendanud vajadust riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike järele. Koostoimimine tähendab oskusteabe vahetamist, kvaliteedistandardite väljatöötamist ja võrdse juurdepääsu tagamist rajatistele, andmetele, ravimitele ja turgudele. Vähi ennetuse, diagnostika, ravi ja teaduse tippkeskuse loomine on eelduseks EL vähivastase võitluse kava ja EL vähimissiooni tegevustes osalemiseks.

Peame tõstma sõeluuringute efektiivsust

Vähitõrjeplaani rakendustegevused on praegu suunatud eeskätt käimasolevate sõeluuringute efektiivsemaks muutmisele, uute sõeluuringute ettevalmistamisele, struktureeritud ja kvaliteetse andmehõive loomisele ning vähiravi tulemuste mõõtmisele. Sageli hilineb vähi diagnoosimine ja seetõttu ka ravi, oluliselt peame tõstma sõeluuringute efektiivsust.

Personaalmeditsiini projekti raames on käimas ettevalmistused personaliseeritud rinnavähi ennetusteenuse käivitamiseks 2024. aasta esimesel poolaastal, samuti kaalume rinnavähi ja jämesoolevähi sõeluuringu sihtgrupi laiendamist vastavalt tõenduspõhistele soovitustele. Septembris on kavas teha otsus rinnavähi sõeluuringu sihtrgrupi laiendamiseks vanemasse vanuserühma ja jämesoolevähi tegevusjuhendiga saame loodetavasti tegeleda 2024. aastal.

Sujuvam raviteekond aitab parandada vähipatsientide elukvaliteeti

Vähipatsientide raviteekonda, mis algab vähikahtlusest ja ulatub ravijärgsesse perioodi, ei käsitleta täna Eestis veel tervikuna ning patsiendi elukvaliteeti ja rahulolu vähiteekonna eri etappidel ei mõõdeta. Seetõttu räägime järjest enam patsiendi teekonnast: kas see on sujuv ja sisaldab vajalikke teenuseid optimaalses mahus. Raviteekonna arendamiseks kombineerime erinevaid meetodeid: teenusedisain seab keskmesse patsiendi ja tema lähedase ning uurib nende kogemusi ja vajadusi teekonna eri etappides ja liikumisel ühest etapist teise. Sellel aastal on kavas luua raviteekondade arendamise standard, mis on abiks kõigile osapooltele.

Kiiritusravi analüüs annab vajadustest ja ressurssidest täpsema pildi

Vähitõrje tegevuskava näeb ette muuhulgas analüüsi koostamist kiiritusravi kasutuse ja vajaduse kohta. Analüüsi käigus selgitatakse välja kiiritusravi tegelik kasutusmäär eri kasvajapaikmete puhul, hinnatakse kiiritusravi tegeliku kasutuse ja optimaalse vajaduse vahet, arvestades seejuures rahvusvaheliselt soovitatud kiiritusravi kasutusmäära ning prognoositakse kiiritusravi optimaalset vajadust aastateks 2025, 2030, 2035, 2040 vastavalt vähihaigestumuse rahvastikupõhistele prognoosidele. Analüüsi valmimise järel saame otsustada, kui palju vajab riik kiirendeid ja millised on vajalikud personaliressursid ja taristu.

Eestile on iseloomulik elustiilist tulenevate vähkide tõus, mistõttu on endiselt väga olulisteks teemadeks ennetustöö ning inimeste teadlikkuse ja omavastutuse kasvatamine. Tegutseme selle nimel, et Eestist saaks personaalset vähidiagnostikat ja -ravi pakkuv riik, kus ühiskond osaleb aktiivselt läbi tarkade lahenduste kulude kokkuhoius iga ühiskonnaliikme tervise eest seismisel, kus oleks võimalik tõenduspõhine vähiennetus, tänapäevane vähidiagnostika ja kasvajaspetsiifiline ravi ning kättesaadav palliatiivravi. Seda võrdsetel alustel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.