Maarjo Mändmaa: TAI sulgemise otsust veel langetatud ei ole

Ravimiameti ja Terviseameti liitmise ning TAI laialisaatmise vastu on mitu asutuste endist juhti ning paljud erialaseltsid. Kuidas ühendameti loomise ja TAI sulgemise plaaniga edasi minnakse?

Saame kinnitada, et otsust TAI sulgemiseks ei ole veel langetatud. Oleme korraldamas ümber sotsiaalministeeriumi valitsemisala ning selle raames kaalume ka teenuste liikumist. Praegu ongi käimas arutelud asutuste esindajatega, kus vaatame detailsemalt teenuste sisusse ning arutame, kus oleks võimalik teenuste osutamise koha muutmisest võita nii, et tõuseks kompetents ja tõhusus. Töörühmade töö tulemusena sünnivad ettepanekud, mis esitatakse vabariigi valitsusele mais.

Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistrist on näha, et TAI kohta on laekunud päris palju tagasisidet erialaühendustelt, kes sulgemise ideed laidavad. Kas plaanite aruteludesse kaasata erinevad erialaühendusi?

Kindlasti on plaan kaasata ka erialaühendusi. Mõnede valdkondade arutelud on juba alanud. Näiteks arutelud ülikoolidega teadustöö, registrite, statistika teemadel. Ka töörühmade arutelude juurde soovime teemapõhiselt kaasata lisaks väliseid eksperte. Meie arutelud ekspertidega asutustest algasid paar nädalat tagasi ning peagi oleme valmis liikuma laiapõhjalisemate arutelude etappi.

Mis on peamised argumendid, mis teie hinnangul reformi toetavad?

Kavandatavad ümberkorraldused on osa suuremast riigivalitsemise reformist, mille elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine.

Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonnas on muutunud ootused, mis on seotud vajadusega osutada sotsiaal- ja terviseteenuseid integreeritult, personaalmeditsiini areng, tervise ja sotsiaalse heaoluga seotud teenused ning ravikoormuse vähendamine.

Muudatuste vajadus ilmnes veelgi teravamalt koroonapandeemias. Seetõttu soovime muuta sotsiaalministeeriumi valitsemisala tugevamaks, tagada tulevikukindlus ka sellega, et valdkonnas töötavatele professionaalidele on võimalik maksta konkurentsivõimelist palka.

Samuti on meie kompetents laiali organisatsioonide vahel. Koroonakriis on näidanud, et olulised töölõigud on olnud ressursiga katmata. Meie asutuste teenused ja nende poolt teenindatavad kliendigrupid on mõneti kattuvad, mis võib sama ülesehitusega jätkates tekitada vajadust kompetentside dubleerimiseks olukorras, kus kompetentsi on niigi vähe. Ühtse juhtimise alla koondumine suurendab kindlasti ametkonna mõjukust teemade eestkõnelejana.

Rahvusvaheline konkurents kvalifitseeritud tööjõule kasvab. Ka mõningad tänased rahastamisallikad on otsa saamas ning kui me tööd ümber ei korraldaks, ei saaks need teenused tõenäoliselt jätkuda.

Koostööpartneritele tähendab see ühtsemaid protsesse ning kogu suhtlus valdkonda puudutavates küsimustes läbi „ühe ukse“, muutudes konkreetsemaks, lihtsamaks ja vähem ajakulukaks. Keerulisemad ja mitut kitsamat valdkonda puudutavad küsimused saavad edaspidi kiirema vastuse. Ühtsemad on nii dokumentatsioon kui ka järelevalve metoodika ning ühtlasem on edaspidi ka osutatavate teenuste tase.

Millised analüüsid seda reformi toetavad? Või kas on tulemas analüüs? Palju on viidatud 2016. aasta omale, mis liitmist ei toetanud. Mullu oktoobris tehtud ministeeriumi asutuste järelevalve ja töökorralduse analüüsi kohta on mitu spetsialisti öelnud, et see pole kaugeltki piisav.

Alusmaterjale on mitmeid – on analüüse, on varasem audit teadustöö kohta ning on ülevaateid, mis juhivad tähelepanu puudujääkidele. Lisaks on inimeste enda igapäevase töö kogemus. Viimases ilmnevad sarnased või sama eesmärki täitvad tegevused ning võtame arvesse ka neid.

Kas on veel võimalus, et reform jääb üldse ära?

Riigireformi läbiviimine on osa valitsuse tegevusprogrammist, et muuta riigivalitsemist tõhusamaks, elanikkonna vajadustega arvestavaks, ühtseks ja tõhusaks. Valitsus on soovinud, et sotsiaalministeerium valmistaks ette ettepanekud riigireformiks oma valitsemisalas. Need ettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele ning kui valitsus on ümberkorraldustega päri, siis arutab ja otsustab seda omakorda Riigikogu.