Maailma Terviseorganisatsioon kiitis heaks pandeemialeppe

Ajalooline otsus tehti WHO kõrgeimal otsustustasandil – 78. Maailma Terviseassambleel – ning see on kolme aasta pikkuse töö tulemus. Läbirääkimised algasid pärast COVID-19 pandeemiat. Leppe eesmärk on muuta maailm tulevikus pandeemiate suhtes paremini kaitstuks ja tagada õiglasem reageerimine.

„Tänane päev muudab maailma turvalisemaks,“ ütles WHO peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus. „See lepe on suur samm edasi rahvatervise, teaduse ja rahvusvahelise koostöö vallas. See aitab meil ühiselt paremini valmistuda tulevasteks pandeemiateks ja kaitsta inimesi, ühiskondi ning majandusi sarnaste kahjude eest, mida põhjustas COVID-19.“

Leppe kiitsid heaks kõik WHO assamblee plenaaristungil osalenud liikmesriigid. Päev varem toetasid seda ka liikmesriikide esindajad komitees: 124 riiki hääletasid poolt, keegi ei olnud vastu ja 11 jäi erapooletuks.

Filipiinide terviseminister dr Teodoro Herbosa, kes tänavuaastast WHO assambleed juhtis, ütles:„Läbirääkimised selle leppe üle algasid COVID-19 kriisi ajal. Valitsused kogu maailmast tegutsesid kiiresti ja otsustavalt. Nüüd, kui lepe on vastu võetud, tuleb meil sama sihikindlalt hakata seda ka ellu viima. Eriti oluline on tagada, et kõik riigid saaksid võrdselt ligi olulistele tervisetoodetele – vaktsiinidele, ravimitele ja testidele. Nagu COVID oli ainulaadne kriis, on see lepe ainulaadne võimalus õppida ja paremini valmistuda tulevikuks.“

Pandeemialeppe eesmärk on parandada rahvusvahelist koostööd, et paremini ennetada, ette valmistuda ja reageerida pandeemiatele. See tähendab muu hulgas õiglasemat ja kiiremat juurdepääsu vaktsiinidele, ravimitele ja testidele.

„Koroonapandeemia näitas, kui habrast on meie valmisolek, kui igal riigil on oma plaan ja koostöö ei toimi. Pandeemia ei küsi piiriületuseks viisat – kui tuli levib, ei aita see, kui ainult oma maja kustutama asud. Täna vastu võetud uus lepe aitab meil tulevikus kiiremini reageerida, paremini koostööd teha ja tagada, et vajalikud vahendid – nagu vaktsiinid ja ravimid – jõuaksid kõigini,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.

„Küsimus pole selles, kas järgmine pandeemia tuleb, vaid millal ta tuleb. Eesti seisab selle eest, et maailma tervisepoliitika oleks inimkeskne, õiglane ja toetuks teadusele,” lisas ta.

Leppe tekst rõhutab ka riikide suveräänsust: „WHO pandeemialepet ei tohi tõlgendada nii, nagu annaks see WHO-le või selle peadirektorile õiguse mõjutada riikide seadusi või poliitikaid. WHO ei saa käskida ega sundida riike näiteks reisipiiranguid kehtestama, vaktsineerimist kohustuslikuks tegema, ravi või testimist määrama või liikumispiiranguid rakendama.“

Pandeemialeppe eesmärk on:

• parandada riikide valmisolekut võimalike uute pandeemiate puhkemiseks,
• tugevdada teadus- ja arendustegevust (nt vaktsiinid, ravimid, diagnostika),
• jagada elutähtsat teavet ja ressursse võrdsetel alustel,
• luua läbipaistvam ja õiglasem rahastusraamistik,
• kaitsta rahvusvahelisi tervisealaseid õigusi ja inimesi kõikjal maailmas.

Mida lepe ei ole?

Tegemist ei ole üleilmse sundleppega, mis kohustaks riike näiteks inimesi kohustuslikus korras ja vastu tahtmist vaktsineerima. Ka ei kohusta see loobuma iseseisva otsustamise õigusest. Lepe on rahvusvaheline konventsioon, mis austab iga riigi iseseisvust ja põhiseadust. Eesti jaoks muutub see siduvaks alles pärast Riigikogus ratifitseerimist ning selle rakendamine toimub Eesti seaduste alusel.

Miks on lepe Eestile oluline?

Leppega võetakse arvesse COVID-19 kriisi õppetunde, sealhulgas olukorda, kus väiksemad või vaesemad riigid jäid vajalike tervisetoodeteta. Eesmärk on edaspidi tagada, et näiteks vaktsiinide või isikukaitsevahendite väljatöötamine ja kättesaadavus ei oleks vaid jõukate riikide privileeg. See tähendab ka, et ka Eesti suudaks järgmises kriisis paremini kaitsta oma inimesi ja hoida toimimas tervishoiuteenused.

Leppega ei kaasne uusi kohustuslikke rahastamiskohustusi. Eesti ja Euroopa Liit on seisnud selle eest, et uue leppe rakendamine ei tooks kaasa täiendavaid maksukoormusi.