Maailm jälgib H5N1 linnugripi arenguid

Linnugripp ei ole nagu hooajaline gripp, mis nakatab igal aastal umbes miljardit inimest ja millesse sureb ligi miljon inimest aastas. Linnugripi tüvesid jagatakse kaheks: madala ja kõrge patogeensusega. Kõige paremini tuntud kõrge patogeensusega linnugripi tüvi ongi H5N1. Viimase 25 aasta jooksul on aasta jooksul teada üle 800 H5N1-ga nakatunu (1), suurem osa neist Kagu-Aasias ja nende juhtude puhul on suremus olnud üle 50% (2). Tõenäoliselt on siin suur hulk kergeid diagnoosimata nakkusjuhtusid, mistõttu täpne suremus on teadmata, oletatud on umbes 14-33% vahemikku (3).

Alates 2020. aastast on H5N1 gripp linnupopulatsioonides muutunud endeemiliseks ja tekitanud seni teadaolevatega võrreldamatu pandeemia loomade hulgas. Viirus on kohandunud ka imetajaid nakatama, mõjutades vähemalt 26 erinevat imetajate liiki, sealhulgas olulisena mereloomi (näiteks hülged ja merilõvid Lõuna-Ameerikas), misläbi saab viirus mereloomade ja -lindude vahel edasi-tagasi kanduda. USAs on linnugripp ringluses vähemalt 2022. aastast, levides esialgu metslindudel, seejärel linnutööstustes ning tänavu märtsis teatati USAs Texase, Kansase ja New Mexico osariikides piimalehmade seas levivast H5N1 infektsioonist (4). Euroopas on viimastel aastatel nähtud seni suurimaid nakkusjuhtude arvusid, eriti linnufarmides, mistõttu on olnud vajalik lindude ulatuslik hukkamine (5).

Nakkused loomadel

Linnud levitavad gripiviirust oma sülje, lima ja väljaheitega. Nende kehaeritiste kaudu võivad nakkuse saada lindude või saastunud keskkondadega kontaktis olnud teised loomad või inimesed.

Lehmad võivad küll nakatuda respiratoorsel teel, kuid sedasi loomad kuigi raskelt ei haigestu ja viirust efektiivselt ei levita. Hoopis olulisem on lehmade nakatumine lüpsil, ilmselt nakkust kandva piima ja lüpsivahendite kaudu. Gripiviirus nakatab loomade udarat, võib põhjustada kõrget palavikku ja isegi nekrotiseerivat mastiiti (6). Tavaline pastöriseerimine elimineerib piima nakkusohtlikkuse (7). Arvatakse, et nakatunud loomade liha tarvitamine on ohutu, eriti kui liha eelnevalt korralikult kuumtöödelda.

Oktoobris isoleeriti H5N1 gripiviirust esmakordselt sigadelt. Sead on tuntud gripiviiruse reassorteerumise laborid, kuna sead võivad nakatuda väga paljude erinevate liikide gripiviirustega. Viirus on mugandunud ka levikuks kodukassidel, mis võib viiruse taas kord inimestele lähemale tuua (8).

Nakkused inimestel

Kui 2023. aastal oli USAs üks H5N1 linnugripi juht ja enne seda mitte ühtegi, siis tänavu on juhtusid olnud kümneid (9), nii linnuvabrikute kui piimatööstuses töötajatel. On juhtusid, kus puudub teadaolev kontakt loomadega (Missouri patsient 10, Kanada teismeline 11, California lasteaialaps 12).

Räägitakse kahest erinevast H5N1 genotüübist. Piimakarjades leviva ja mõnedes farmides puhanguid tekitanud B3.13 genotüübiga viiruse põhjustatud kõik haigusjuhud USAs on olnud kerged (13, 14). Seevastu metslindudel ja linnukasvatustes leviva D1.1 genotüübiga on Kanadas sattunud kriitilise hingamispuudulikkuse tõttu haiglaravile üks teismeline (15) ja USAs registreeriti esimene raske haigusjuht Louisianas üle 65-aastasel krooniliste haigustega patsiendil (14).

Haigusnähtude hulka võivad kuuluda ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidele iseloomulikud nähud nagu nohu, köha, kurguvalu, aga ka õhupuudustunne, lihasevalud, peavalu, väsimus, palavik või konjunktiviit. Harvem võivad tekkida kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine või isegi krambid.

Inimeselt inimesele efektiivset levikut praegu veel näidatud ei ole. Ühelt piimafarmi töötajalt isoleeritud H5N1 paljunes edukalt inimese alveooli epiteelirakkudes. Kuigi töötaja haigusnähud olid kergekujulised (silmapõletik), suutis temalt isoleeritud viirus nakatada tuhkruid ja hiiri, oli respiratoorsel levikul efektiivsem kui varem lehmadelt isoleeritud variant, saavutas närilistel nii hingamisteedes kui muudes elundkondades kõrge viiruskoormuse, levis süstemaatiliselt ja oli mitmete nakatunud loomade jaoks surmav. Samas uuringus isoleeritud viirus oli tundlik suurema osa viirusevastaste ravimite suhtes, seal hulgas favipiraviir, baloksaviir marboksiil ja zanamiviir, kuid vähem tundlik oseltamiviiri suhtes (16).

Viiruse evolutsioon on teinud selle kergemini õhu kaudu levivaks (17). Teadlased on arvanud, et viirus vajab vaid ühte mutatsiooni, et saavutada võime efektiivselt inimeselt inimesele levida (18). Samas on viirus aastakümnete jooksul nakatanud miljoneid, kui mitte miljardeid loomi ja linde ning seda mutatsiooni pole siiani kordagi registreeritud ja ei ole ka teada ühtegi juhtu, kus viirus oleks inimeselt inimesele levinud. Riski tavaelanikkonnale peetakse praegu madalaks (2).

Nagu öeldud, siis korralikult töödeldud piima ja liha tarvitamisel inimesed ei nakatu, kuid ohus on linnu- ja närilisefarmide töötajad. Näiteks USAs on mure kolme peamise grupi pärast: põllumajandustöötajad, illegaalsed sisserännanud töötajad ning tervise- ja heaolutööstuse mõjuvälja jäävad inimesed, kes joovad toorpiima (pastöriseerimata piima).

Vaktsineerimine

Hooajaline gripivaktsiin H5N1 zoonootilise gripi eest ei kaitse. Euroopa Liidus on heaks kiidetud mitmeid vaktsiine, mille kasutamise näidustused on erinevad (5).

Kolm vaktsiini on mõeldud riskigruppide vaktsineerimiseks, eeskätt linnuvabrikute töötajad, veterinaarid ja teised suuremas kokkupuuteriskis olevad töötajad. Neid vaktsiine võib kasutada ilma pandeemiat välja kuulutamata, kuid need vaktsiinid võivad vajada täpsemat kohandamist hetkel ringluses olevate viirusetüvede suhtes. Vaktsiinid kannavad nimesid Aflunov, Celldemic ja Zoonotic Influenza Vaccine Seqirus.

Võimalikuks pandeemiaks valmistumiseks on heaks kiidetud neli vaktsiini, mida saab kiiresti modifitseerida ringluses oleva viirusetüve suhtes. Nende nimed on Pandemic influenza vaccine H5N1 AstraZeneca (eelneva nimetusega Pandemic influenza vaccine H5N1 Medimmune), Adjupanrix (eelneva nimetusega Pandemic influenza vaccine (H5N1), GlaxoSmithKline Biologicals), Foclivia ja Incellipan. Need vaktsiinid said heakskiidu immunogeensuse andmetele tuginedes. Neid vaktsiine saab kasutada ainult pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon või Euroopa Liit kuulutavad ametlikult välja pandeemia, aga seda ei ole praegu juhtunud.

Soome alustas esimese riigina maailmas valitud elualade töötajate H5N1 vastu vaktsineerimisega juba tänavu suvel (19).

Kanade vaktsineerimiseks on Euroopas 2024. aasta maikuus heaks kiidetud kaks vaktsiini, inaktiveeritud Nobilis Influenza H5N2, mida praegu toodetakse piiratud kogustes, ning vektorvaktsiin Innovax ND-H5. Muud vaktsiinikandidaadid on arenduse erinevates faasides. Linnufarmides linde praegu rutiinselt H5N1 vastu ei vaktsineerita.

Viited

1. https://cdn.who.int/media/docs/default-source/influenza/h5n1-human-case-cumulative-table/2024_may_tableh5n1.pdf?sfvrsn=6ab0fe24_3&download=true

2. The Lancet. H5N1: international failures and uncomfortable truths. Lancet. 2024 Jun 8;403(10443):2455. doi: 10.1016/S0140-6736(24)01184-X.

3. Li FCK, et al. Finding the real case-fatality rate of H5N1 avian influenza. J Epidemiol Community Health. 2008 Jun;62(6):555-9. doi: 10.1136/jech.2007.064030.

4. To respond to the threat of avian influenza, look back at lessons learned from COVID-19. Nat Med. 2024 Jun;30(6):1507. doi: 10.1038/s41591-024-03106-3.

5. EMA. Avian influenza (bird flu). https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory-overview/public-health-threats/avian-influenza-bird-flu

6. Halwe NJ, et al. H5N1 clade 2.3.4.4b dynamics in experimentally infected calves and cows. Nature. 2024 Sep 25. doi: 10.1038/s41586-024-08063-y.

7. Spackman E, et al. Characterization of highly pathogenic avian influenza virus in retail dairy products in the US. J Virol. 2024 Jul 23;98(7):e0088124. doi: 10.1128/jvi.00881-24.

8. Chothe SK, et al. Marked neurotropism and potential adaptation of H5N1 clade 2.3.4.4.b virus in naturally infected domestic cats. Emerg Microbes Infect. 2025 Dec;14(1):2440498. doi: 10.1080/22221751.2024.2440498.

9. CDC. H5 Bird Flu: Current Situation. https://www.cdc.gov/bird-flu/situation-summary/index.html

10. CDC. CDC Confirms Human H5 Bird Flu Case in Missouri. https://www.cdc.gov/media/releases/2024/s0906-birdflu-case-missouri.html

11. Mehler Paperny A. Teen in critical condition with Canada's first presumptive human case of bird flu. Reuters. 2024 Nov 13.

12. CDPH. State Reports Single, Possible Case of Bird Flu Virus in Child with Mild Symptoms. 2024 Nov 19. https://www.cdph.ca.gov/Programs/OPA/Pages/NR24-037.aspx

13. Branswell H. Scientists confront a mystery: Why have U.S. bird flu cases been so mild? STAT. 2024 Dec 2.

14. CDC. CDC Confirms First Severe Case of H5N1 Bird Flu in the United States. 2024 Dec 18.

15. Schnirring L. Canadian probe into teen's critical H5N1 infection finds no clear source. CIDRAP. 2024 Nov 26.

16. Gu C, et al. A human isolate of bovine H5N1 is transmissible and lethal in animal models. Nature. 2024 Dec;636(8043):711-718. doi: 10.1038/s41586-024-08254-7.

17. Tosheva II, et al. Influenza A(H5N1) shedding in air corresponds to transmissibility in mammals. Nat Microbiol. 2024 Dec 2. doi: 10.1038/s41564-024-01885-6.

18. Lin TH, et al. A single mutation in bovine influenza H5N1 hemagglutinin switches specificity to human receptors. Science. 2024 Dec 6;386(6726):1128-1134. doi: 10.1126/science.adt0180.

19. Toim. Valner V. Soome alustab esimese riigina inimeste vaktsineerimist linnugripi vastu. ERR. 2024 Jun 30.