Ly Rootslane: apteeker ei ole ka peale apteegireformi esmatasandi osa

Kuna täna möödub aasta apteegireformist, palusime Eesti Proviisorapteekide Liidul (EPAL) selle kokku võtta - mida reform ikkagi muutis ning kas selle eel välja öeldud hirmud said tõeks? Küsimustele vastas Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige Ly Rootslane.

Millise muutuse pidi apteegireform tooma ja millise muutuse tõi see aasta jooksul päriselt?

Apteegireformi eesmärk oli anda proviisoritele Eesti tervishoiusüsteemis senisest suurem roll ja vastutus, muuta apteek tervishoiuasustuseks ning tuua proviisorid tagasi tervishoidu. Selle eesmärgi saavutamiseks leiti, et kõige tõhusam meede on lahutada ravimite jae- ja hulgimüük ning sätestati, et apteekide omamise õigus jääb üksnes kutselistele proviisoritele. See meede pidi muutma paremaks näiteks koostööd perearstidega ja tagama, et proviisor saab lähtuda oma erialases töös patsiendi vajadustest.

Eesti Proviisorapteekide Liit ei ole teinud selle aasta jooksul otseselt uuringuid, mis näitaks, kas apteegireform on muutnud apteekri ja apteegi rolli.

Suuresti on see aasta möödunud COVID-19 kriisi lahendades ja apteekritel on selgelt olnud selles väga oluline roll. See roll oli apteekidel muidugi kohe ja väga aktiivselt eelmise aasta märtsis, veel enne apteegireformi, kui paari päevaga tuli apteekides teha muudatused - kaitseklaasid, isikukaitsevahendid ja kõik muu selline, et oleks võimalik patsiente teenindada. Lisaks tuli hakkama saada ka tarneraskuste ja riigi poolt ravimite kättesaadavuse tagamiseks rakendatud piirangutega.

Seega apteekri roll suurenes sel aastal pigem seetõttu, et olime ainsad kergesti kättesaadavad tervishoiutöötajad, kelle poole inimesed said oma tervisemuredega pöörduda ning apteekri pädevusest sõltus, kui hästi inimene abi sai.

Hinnanguliselt ei ole apteekreid märgatavalt enam tervishoiusüsteemi kaasatud, pigem on seis endine, et apteeker ei ole esmatasandi üks osapool. Näiteks meie ettepanekuid rakendada apteekrid vaktsineerimisel või kui ravimispetsialiste vaktsineerimise teavitustöö, ei ole saanud riigipoolset toetust ning edasiviivat koostööd ei ole tekkinud. Seega riik ei ole pidanud vajalikuks apteekreid COVID pandeemia vastasesse võitlusse aktiivselt kaasata.

Samas, eks aasta on sellise muutuse tarvis ka väga väike aeg, et suuri muutusi saavutada. Hea meel on tõdeda, et kõikide farmaatsia erialaorganisatsioonide ja õppeasutuste koostöös on saanud kirja apteegi visioonidokument, mida hakati tegema juba enne reformi. Loodame, et see aitab tegelikult arendada apteegiteenust ja parandada koostööd teiste tervishoiutöötajatega.

Kas apteegireformiga seotud hirmud (paljude apteekide sulgemine, kõrgemad hinnad ja väiksem valik vms) jäid realiseerumata või siiski mingis osas see juhtus?

Kui vaadata Ravimiameti statistikat, siis praegu tegutseb 25 apteeki vähem kui 2020. aasta alguses. Ma ei oska hinnata, kas seda on vähe või palju.

Apteekide massilist sulgemist tõesti ei tulnud, kuid selle põhjuseks ei ole mitte riigi hea analüüs ja lahenduste leidmine, vaid endiste apteegiomanike otsus leida rahva tervise seisukohast lahendus, mis tagas apteegiteenuse jätkusuutlikkuse.

Apteegid on pidanud selle aasta jooksul väga palju pingutama, sest COVID-19 tõi kaasa olulised muutused apteegi igapäevatöös. Läinud kevadel vähenesid oluliselt apteekide käibed ning EPALi liikmete tagasiside põhjal saab väita, et ka uus COVID-19 laine on taas apteeke mõjutanud. Täpseid põhjusi ei ole analüüsitud, kuid kuna langust on märgata näiteks retseptiravimite käibes, siis võib eeldada, et inimeste jaoks on arstiabi siiski halvemini kättesaadav ning nii mõnigi haigus jääb diagnoosimata. Eks kriisist väljatulek võtab kindlasti omajagu aega, tavapärase tervishoiuteenuse taaskäivitamine saab olema keeruline.

Vaadates möödunud aastale tagasi ja mõeldes edaspidise peale - kas apteegireform õigustas end?

Kuna apteekides osutatava teenuse kvaliteediga ei ole Eestis probleeme olnud, siis nii, nagu oleme ka eelnevalt välja toonud, puudusid mõjuvad põhjused, miks pidi tervet apteegisektorit niivõrd intensiivsel moel ümber kujundama. Sama tulemuse tõi välja ka üle-eelmise aasta septembris Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu, kus selgus, et apteegiteenusega on rahul 99% vastajatest ning koduapteegi kaugusega on rahul 95% uuringus osalejatest, sealjuures 78% vastanutest pole oluline, kes on apteegi omanik.

Nüüd aasta peale apteegireformi saame tõdeda, et tavainimese jaoks ei ole suurt midagi muutunud. Küll aga on apteekide omanikud pidanud kõvasti pingutama, et tagada teenust samal tasemel kui varem.