LISARAHA TERVISHOIULE | Katrin Rehemaa: katta tuleb eriarstiabi ja esmatasandi ravivajadus
Lisaraha vajavad kõik tervishoiuvaldkonnad, aga esmane eesmärk on katta võimalikult suur osa ravivajadusest nii eriarstiabis kui esmatasandil, ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Eesti Arstide Liit võttis oma detsembris toimunud üldkogul vastu avalduse, kus toetas tervishoiu rahastamise suurendamist alates 2025. aastast.
Küsimusele, kuhu tuleks tervishoiu lisaraha täpsemalt suunata, vastas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa, et lisaraha vajavad kõik tervishoiuvaldkonnad, aga rahastamise suurendamise esmane eesmärk on katta võimalikult suur osa ravivajadusest nii eriarstiabis kui esmatasandil. "Ei tohi muidugi segi ajada soove ja põhjendatult vajalikku abi," märkis ta.
Kuna raha üksi ei ravi, tuleb Rehemaa sõnul motiveerida arste ja teisi tervishoiuspetsialiste Eesti solidaarses meditsiinisüsteemis töötama. Selleks on kindlasti vaja uut kollektiivlepingut ja rahalist katet selle tingimuste täitmiseks. "Tervishoiusüsteemis ja töökorralduses tuleks teha muudatusi, mis aitaks arstide ja teiste töötajate aega ja oskusi võimalikult otstarbekalt ja säästlikult kasutada."
Rehemaa rõhutas, et mis tahes muudatused ei mõjuta aga kuidagi tõsiasja, et tervishoiu rahastamist peab suurendama. "Eesti kulutab tervishoiule tunduvalt vähem kui Euroopa riigid keskmiselt, katmata ravivajaduse poolest oleme aga Euroopa tipus. Meie inimesed ei saa juba praegu kogu vajalikku arstiabi või saavad seda liiga hilja ja maksavad selle eest omast taskust liiga palju. Vananeva elanikkonna ravivajadused paraku suurenevad ja meditsiini võimalused arenevad kiiresti."
