Linnamõisa Perearstikeskuse kogemus: riskirühmade vaktsineerimine eeldab ettevalmistust

Millal alustasite riskirühmade COVID-19 vastu vaktsineerimise pilootprojektiga?

Linnamõisa Perearstikeskus alustas riskirühma patsientide vaktsineerimist COVID-19 vastu pilootprojekti raames 20. jaanuaril. Riskirühma patsientide nimekirjad saime haigekassalt. Projekti algusele eelnes nädal aega meeskondlikku tööd vaktsineerimise korraldamiseks.

Kes teie keskuses vaktsineerimist läbi viivad? Kui palju inimesi on sellega seotud?

Meie keskuses vaktsineerivad patsiente kõik pereõed, see on meie igapäevane töö. Arst on olemas juhuks, kui patsiendil tekib keskuses olles soovimatu reaktsioon vaktsiinile.

Kes on sihtrühm?

Esmajärjekorras vaktsineerime kõige suurema riskiga patsiendid. Nendeks on kõik 80-aastased või vanemad ning seejärel 70-aastased või vanemad patsiendid, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes väga suure või suure riskiga.

Kuidas sihtrühma kuuluvaid inimesi kohale kutsute?

Patsiente kutsuvad vaktsineerima nii arstid kui õed. See töö on meeskonnas jaotatud enamasti nimistupõhiselt. Töö on üsna ajamahukas, sest soovime telefonitsi patsiendi võimalikult hästi ette valmistada, et vastuvõtt oleks sujuv. Kutsumisel selgitame, mis vaktsiiniga on tegu, selle näidustusi ja võimalikke kõrvaltoimeid. Samuti on oluline kohale tulla planeeritud ajaks, kanda maski, vajadusel eelnevast ägedast haigestumisest teada anda ning selgitada, kui kaua patsient peab süsti järgselt perearstikeskuses jälgimise all olema. Sageli on patsiendil vaktsineerimisele kutsumise kõnet saades ka muud mured, mida ta soovib jagada. Seega on need kõned üsna pikad, aga selline põhjalik käsitlus teeb vaktsineerija töö lihtsamaks ja saame lühema ajaga rohkem inimesi vaktsineeritud.

Kuidas on vaktsineerimine korraldatud - kui palju inimesi päevas kohale kutsute ja kuidas hajutate?

Jaanuarikuus vaktsineerime alates 20. jaanuarist tööpäevadel 10 inimest päevas, lisaks oleme planeerinud neli nädalavahetuse päeva jaanuaris ja veebruaris, et tagada kiirem riskigrupi hõlmatuse saavutamine. Nädalavahetusel suudame vaktsineerida 80 kuni 120 inimest päevas. Veebruarikuus saame igal tööpäeval vaktsineerida 30 inimest, ilma et see häiriks tavatööd. Peale vaktsineerimist palume igal patsiendil jääda meie keskusesse vähemalt 15 minutiks, et jälgida võimalikku reaktsiooni vaktsiinile. Selle aja ootavad patsiendid hajutatult koridoris, kus neid jälgib pereõde või -arst.

Missugune on inimeste meelsus? Kui hea meelega nad vaktsineerima tulevad?

Üldiselt on inimesed positiivselt meelestatud, sageli juba oodatakse kõnet. Leidub ka neid inimesi, kes ei soovi end vaktsineerida või vajavad mõtlemisaega. Me ei suru vaktsineerimist kellelegi peale. Kui inimene ei ole valmis kohe otsust tegema on tal alati võimalus hiljem meiega ise ühendust võtta ja vaktsineerimiseks aeg panna.

Mis on inimeste suurimad hirmud seoses COVID-19 vaktsineerimisega ja kuidas neid hirme hajutate?

Vaktsineerimisega seotud suurimad hirmud on olnud ikkagi vaktsineerimisest tulenevad kõrvaltoimed. Siin on kõige olulisem patsienti nõustada. Palju negatiivset infot tuleb erinevatest meediakanalitest ja teinekord on inimesel raske selles orienteeruda. Üldiselt patsiendid pigem usaldavad oma perearsti ja pereõde ning rahulikult selgitades vaktsiini vajalikkust ja samuti võimalikke kõrvaltoimeid, saab teha inimene ise juba informeeritud otsuse.

Kui kaua pilootprojekt kestab? Kui palju inimesi on plaanis pilootprojekti raames vaktsineerida?

Linnamõisa Perearstikeskuses on viie nimistu peale ca 1800 riskirühma kuuluvat patsienti. Pilootprojekti raames saame vaktsineerida neist kõige suurema riskiga patsiendid (600 inimest) kahe doosi Moderna vaktsiiniga. Praeguse arvestuse kohaselt oleme kõik 600 inimest kahe doosiga vaktsineerinud märtsi keskpaigaks.

Kuidas on seni läinud? Kui palju olete jõudnud vaktsineerida? Kas olete graafikus?

Seni on läinud projekt suuremate viperusteta, on näha, et korralik etteplaneerimine tasub ennast ära. 27. jaanuari seisuga oleme jõudnud vaktsineerida 140 inimest esimese doosiga. Planeerime 16. veebruariks esimese ringiga lõpetada ehk selleks kuupäevaks on meil eeldatavasti 600 inimest saanud 1. doosi vaktsiini.

Kui mõelda vaktsineerimise korraldusele, siis millised oleks teie poolt praktilised soovitused teistele perearstidele ja pereõdedele, et see paremini sujuks?

Kindlasti on vaja enda jaoks meeskonnana läbi mõelda vaktsineerimise korraldus. Oluline on tööülesannete jaotamine, sest tööd on palju ja üks inimene ei suuda kõigega tegeleda. Näiteks võiks olla üks kindel inimene, arst või õde, kes vastutab vaktsiinide õigeaegse tellimise, transpordi ja hoiustamise eest. Patsientide kutsumine telefoniteel on väga aeganõudev ülesanne, millega kindlasti võiks tegeleda mitu inimest. Soovitan panna kirja punktid, mida patsiendile on vaja rääkida, siis on kindel, et ei lähe midagi olulist meelest.

Oma keskuses oleme arvestanud igale patsiendile vaktsineerimiseks 10 minutit. Selle ajaga jõuab pereõde rahulikult patsienti uuesti nõustada võimalike kõrvaltoimete osas, vaktsineerida ja dokumenteerida tegevused. Edasine patsiendi jälgimine toimub meil juba kabinetist väljas koridoris, kuhu patsiendil palutakse jääda vähemalt 15 minutiks peale vaktsineerimist.

Soovitan enne vastuvõttu panna valmis vajalikud tarvikud, vaktsiini infolehed, mida patsiendile anda ning kirjutada valmis nn tüüpilised tekstid, mida raviloos dokumenteerida. Kui eeltöö on olnud põhjalik, siis 10 minutiga jõuab kenasti kõik tehtud.

Vaktsineerimine on pereõe ja -arsti jaoks igapäevane töö. Arusaadav, et uue vaktsiiniga ongi esialgu segadust ja ka natuke hirmu, kuid kui enda jaoks töö läbi mõelda ja meeskonnale toetuda, tuleb ka enesekindlus.