Ligi pooled vähisurmadest maailmas on seotud ennetatavate riskiteguritega

Potentsiaalselt modifitseeritavate riskitegurite mõju vähikoormusele on oluline teada, et välja töötada tõhusaid ennetusstrateegiaid. Globaalse vähikontrolli planeerimiseks analüüsiti 2019. aasta andmeid uuringust Global Burden of Diseases, Injuries, and Risk Factors Study (GBD).

GBD 2019 võrdlevat riskihindamise raamistikku kasutati erinevate (käitumuslikud, keskkonnast tingitud, tööga seotud ja metaboolsed) riskiteguritega seonduvat vähikoormust. Vastavalt Maailma Vähiuuringute Fondi (World Cancer Research Fund) kriteeriumitele hinnati 34 tuntud vähi riskitegurit ja 23 vähipaiget, mida kombineerides saadi 82 riski-tulemi paari. Arvutati välja hinnanguline vähisuremus ja puudega kohandatud eluaastate (DALY – disability-adjusted life-years) hulk 2019. aastal ning nende näitajate muutused aastatel 2010-2019.

2019. aastal olid ennetatavate riskiteguritega seotud 4,45 miljonit surma ja 105 miljonit DALY-t maailmas, mis moodustab 44% kõigist vähisurmadest ja 42% kõigist DALY-dest. Meestel oli sel aastal 2,88 miljonit ennetatavate riskiteguritega seotud vähisurma (51% kõigist vähisurmadest meestel) ja naistel 1,58 miljonit ennetatavate riskiteguritega seotud vähisurma (36% kõigist vähisurmadest naistel). Mehed olid naistest rohkem eksponeeritud suitsetamisele ja alkoholitarvitamisele, aga ka keskkonna ja tööga seotud ning käitumuslikele riskiteguritele.

Kõige olulisemad vähiga seotud modifitseeritavad riskitegurid maailmas olid suitsetamine, alkoholitarvitamine ja kõrge kehamassiindeks (KMI). Hinnatud riskiteguritega seotud vähikoormus oli erinevates riikides erinev: madala sotsiaaldemograafilise indeksiga riikides olid juhtivad tegurid suitsetamine, mitteturvaline seks ja alkoholitarvitamine; kõrge sissetulekuga riikides olid olulisimad tegurid samad nagu globaalselt (suitsetamine, alkohol ja kõrge KMI).

Aastatel 2010-2019 suurenes ennetatavate riskiteguritega seotud vähijuhtude hulk 20% võrra ja DALY-de hulk 17% võrra. Suurim tõus oli metaboolsete riskide osas (35% suurenemine vähisurmade ja 33% suurenemine DALY-de arvestuses).

Ennetatavate riskiteguritega seotud kõige sagedasemad vähipaikmed 2019. aastal olid trahhea-, bronhi- ja kopsuvähk, mis moodustasid 37% kõigist ennetatavatest vähisurmadest. Järgnesid meestel kolorektaal-, söögitoru- ja maovähid ning naistel emakakaela-, kolorektaal- ja rinnavähid.

Kokkuvõttes olid 2019. aastal peamised ennetatavad vähiga seotud riskitegurid käitumuslikud, kuid suurima tõusu tegid kümne aasta jooksul metaboolsed riskitegurid. Metaboolsed riskitegurid sagenesid eeskätt madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Nende riskitegurite vähendamine võiks aidata kogu maailmas vähendada vähisuremust ja vähi tõttu kaotatud tervena elatud eluaastaid.

Ennetatavate riskitegurite ohjamine aitaks mõjutada ligi poolte vähijuhtude ja vähi tõttu kaotatud tervena elatud eluaastate hulka. Vähiennetus nõuab kooskõlastatud pingutusi nii tervishoiusektori sees kui sellest väljaspool. Vähkitekitavate faktoritega kokkupuute vähendamine tähendab piiranguid tubaka ja alkoholi tarvitamisele, samuti vähki põhjustavate infektsioonide leviku tõkestamist, sealhulgas B-hepatiidi ja HPV vastu vaktsineerimist. Riskitegurite ohjamine on parim võimalus tulevikus vähikoormuse vähendamiseks. Globaalselt on juba tehtud suuri edusamme tubakaekspositsiooni vähendamisel.

GBD 2019 Respiratory Tract Cancers Collaborators. Global, regional, and national burden of respiratory tract cancers and associated risk factors from 1990 to 2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. Lancet Respir Med. 2021 Sep;9(9):1030-1049. doi: 10.1016/S2213-2600(21)00164-8.