Le Vallikivi: muret teeb sõjapõgenikele psühholoogilise abi andmine

Dr Vallikivi ütles, et Ukraina sõjapõgenike tervisekontroll on Eestis korraldatud mitmes erinevas etapis. Inimeste esmase tervise hindamise teevad sõjapõgenike keskustes kiirabitöötajad, et selekteerida need, kes vajavad äkilist abi näiteks kõrge vererõhu, hingeliste traumade jmt tõttu.

Keskusest suunatakse inimesed haiglavõrgu arengukava haiglatesse (HVA) teisesesse süsteemsesse tervisekontrolli, kus pannakse kirja patsiendi varasem terviseajalugu ning vajadusel tehakse uuringud ja kaitsesüstimised.

Vallikivi märkis, et Ukrainas on osad haigused suurema levikuga kui Eestis. “Kas peaksime sattuma paanikasse sellest, et Eestis on HIV-positiivsete hulk pool ja Ukrainas 1% rahvastikust? Sama teema on tuberkuloosiga. Samas me ei saa eitada, et leetrid on olnud Ukrainas aktuaalne teema ja see on haigus, mille nakkuslikkus on COVIDist kordades kõrgem. Seda haigust me tõesti ei tahaks saada Eestisse levima. Seda enam, et meil on ka aastate jooksul päris hulgaliselt kogunenud kontingenti, kes on omal soovil vaktsineerimisest loobunud ja kelle seas see eriti lahkesti leviks. Ka selle pärast on teisene tervisekontroll oluline, et saaksime soovi korral teha vaktsiinikalendri vaktsiinid, mis on mingil põhjusel jäänud Ukrainas saamata.”

Teisesesse tervisekontrolli võivad minna kõik Ukraina sõjapõgenikud, ükskõik kuidas nad on Eestisse jõudnud. Kontrollis antakse inimestele ka informatsiooni, millistesse perearstikeskustesse võivad nad edaspidi abi saamiseks pöörduda. Nende perearstikeskuste nimekiri on avaldatud haigekassa kodulehel.

Vallikivi sõnul on need n-ö valvekeskused, kuid valdav osa perearstikeskusi on nõus osutama lisaks vältimatule abile kogu vajaminevat abi ka juba praegu, kui põgenike juriidiline staatus on veel täpsustamisel. “Et lapsed ei jääks ilma tervisekontrolli ja vaktsiinideta ning kroonilised haiged ei jääks jälgimata ja ravimata.”

Kokku on lepitud, et iga sõjapõgenik võiks jääda käima ühte perearstikeskusesse. Inimestele antakse isikukoodid, tänu millele saavad erinevad tervishoiuteenuste osutajad ja muud ametkonnad olla kindlad, et tegemist on sama inimesega.

Vallikivi tunnistas, et murekohaks on praegu põgenike vaimne tervis ja sellekohane abi. “Kuna see on meie meditsiinis olnud väga kriitiline koht ka enne pandeemiat ja sõda, peame kindlasti nõu pidama, kuidas jõuaks abi inimesteni, kes vajaksid kiiret ja kriitilist sekkumist. Ja et need, kes on heatahtlikud, aga kahjuks oskusteta abistajad, ei põhjustaks inimeste niigi olemasoleva trauma süvenemist.”

Praegu on väga pikad järjekorrad teraapiasse ka kindlustatud isikutele, samuti võtab liiga kaua aega abistamine e-konsultatsiooni kaudu. “See on tõesti koht, kus oleksin kõige murelikum. Rääkimata laste ja noorukite psühhiaatriast, kus olukord on kõige kriitilisem.”

Le Vallikivi lisas, et julgeb oma aastatetaguse Ukraina külastuse ja edasiste põgusate suhtluste põhjalt öelda, et tegemist on ühega Euroopa riikidest. “Me võiksime niimoodi nendesse inimestesse ka suhtuda ja olla eelarvamustevabad. Inimesed ei ole siia tulnud oma vabast tahtest õnne ja paremat elu otsima, vaid on tulnud ikkagi väga traagiliste ja raskete sündmuste keerisest, millesse meist keegi ei tahaks sattuda. Meie kõigi kohus oleks teha midagi, et nad ennast paremini tunneks.“