Le Vallikivi: milleks vaktsineerimiskava, kui tegelikult valitseb kaos ja anarhia? (1)

Pühade nädalavahetusel vaktsineeriti tervishoiuasutustes üle Eesti kolme päeva jooksul ligi 17 000 inimest, 11 307 süsti tehti üle 60-aastastele. Plaani järgi pidid massvaktsineerimisele pääsema vaid üle 65-aastased ning vähemalt 60-aastased riskirühma kuuluvad inimesed. Neid ei tulnud aga piisavalt kohale, mistõttu jäi doose üle ning vaktsineeriti ka nooremaid.

„Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas siit oleks hea edasi minna. See, mis nädalavahetusel juhtus, võtab tummaks,“ kommenteeris massvaktsineerimist perearstide seltsi juht Le Vallikivi. „Ma täiesti mõistan reegleid täitnud osapoolte, patsientide frustratsiooni.“

Vallikivi sõnul oleks oluliselt mõistlikum olnud suurem osa vaktsiinidest planeerida perearstide riskirühmadele.

„Seda enam, et isegi tagasi vaadates sellele õnnetule nädalavahetusele, näeme, et perearstid tegid sellest kogusest üle 5500 vaktsiini ja ma millegipärast ei usu, et perearstid arvasid, et neil on õigus riskirühmadest mööda minna,“ lisas Vallikivi. „Perearstide poolt vaktsineeritavatest riskirühmadest mööda minemine on erakordselt alatu. Selle vaktsiini laekumise ajaks oli Eestis 172 perearstikeskust, kes ei olnud saanud mitte ühtegi AstraZeneca vaktsiinidoosi oma eaka riskirühma vaktsineerimiseks.“

Vallikivi tuletas meelde, et tegemist on vaktsiiniga, mis säilib tavalise külmkapi tingimustes kuni kuus kuud ehk seda saab transportida ja hoida rahulikumalt kui mRNA vaktsiine selleks, et asju korralikult planeerida.

„Ühegi perearstikeskusega ei ole juhtunud seda, et planeerinud vaktsineerimise ajad ei täitu inimestega. Selleks tuleb vaeva näha, aga kui lihtsalt avad digiregistratuuri, ise istud ja oled ilus, siis ei maksa üllatuda, kui 48 tunniga ei tule inimesed kohale. See on ülim lihtsameelsus,“ rääkis Vallikivi. „Vaktsineerimisest on saanud poliitilise au ja kuulsuse lõikamise protsess, kus peab lööma massiga ja püstitama suurejoonelisi linnakuid, samas kui päristöö käib kuluaarides ehk perearstikeskustes, kus tõesti jõutakse inimesteni. Millegipärast siis, kui perearstikeskusesse saabub 30 doosi, pole tähtsaid inimesi kohal.“

Vallikivi pole rahul, et massvaktsineerimisse kaasati eratervishoiuasutused, kes „on ahnitsenud endale sellisel hulgal vaktsiini kokku, et ei jaksa ära teha, pole isegi mõelnud, kuidas seda korraldada ja planeerida ja pärast virisevad, et saalid on tühjad ja kõik teised on süüdi“.

„See on lihtsalt häbematu. Ja siis veel alandada vanusepiiri ja mängida kangelast – vanemad inimesed ju ei tahtnud tulla, me päästame nooremaid! Eks alati on meeldiv teha tööd nende inimestega, keda on lihtne leida, kes on ise huvitatud ja kel on digitaalne võimekus, unustades ära, et arstidena peame tegema meditsiinis igapäevaseid valikuid mitte soovide, vaid vajaduste põhiselt,“ rääkis Vallikivi.

Vallikivi leiab, et kui immunoprofülaktika komisjon on andnud tugeva soovituse AstraZeneca vaktsiiniga eelisvaktsineerida praeguse info valguses 60-aastaseid ja vanemaid, siis on kuritegelik kutsuda massvaktsineerimisele kohale inimesi, kes on oluliselt alla 60-aastased omamata seejuures infot nende varasema terviseseisundi kohta ja omamata aega, et seda neilt küsida.

Küsimusele, kui palju sel kõigel on pistmist vaktsineerimiskavaga, vastas Vallikivi, et muidugi ei toimu see kava järgi.

„Seda oleme vaktsineerimise juhtrühmas korduvalt küsinud, et miks me üldse lepime kokku mingisuguse vaktsineerimiskava, kui meil tegelikult valitseb kaos ja anarhia, kus võidab see, kes kõvemini kisab, on kõige loomingulisem või kes lihtsalt nihverdab vaktsiinid oma külje alla?“ küsis Vallikivi. „Milleks me siis üldse räägime, et alustame riskirühmadest, kui meil tegelikult on Euroopa üks madalamaid riskirühmade hõlmatusi, aga teistega, nendega, kes on kiired ja osavad, oleme kaugele jõudnud!“

Vallikivi sõnul kõigutab kogu see kaos Eesti solidaarsusmeditsiini alustalasid ja on kaugel euroopaliku hoolivuskultuuri kandlusest ka rahvusvahelises kontekstis.